0 607 450 626 - Kruvikeeraja BOSCH - Tasuta kasutusjuhend

KASUTUSJUHEND 0 607 450 626 BOSCH

Uldised ohutusnouded suruohutooriistade kasutamisel

Holdke ohutusnõdud hoolkalt alles ja edastage need seadet kasutavale isikule.

Ohutus tookohl

Olge ettevaatlik - seadme kasutamise tottu voivad pinnad olla muutunud libedaks ning 出 -vi hidraulikavoolikud voivad pohjustada komistamise ouh. Libise mine, komistamine ja kukkumine ontookohal tekkinud vigastuste peamised pohused
Arge totage suruohutoreilistaga phahvatohtlikus keskkonas, kuseidub tuleohtlikke vedelikke,gaase voitolmu.Tooriku tootlemisel voib tekkiadadeeid,mile toleimtolvəur suttib.
Suruohutooristaga tootamise ajal veenduge, et teised imnesed on tele tokohast ohus kauguses. Kui teie tahelepanu juhitakse kovale,voite kaotada kontrolli suruohutooristaule.

Suruohutorlistadeohutus

Arge suunake ohuvoogu kunagi isenda ege teiste isikute poole ja juhtige kilmh kätest moDA. Suruhk voib tokitada raskeid vigastui.
Kontrollige ühenduskohti ja juhlmeid. Kolk tarvikud, muhvid ja voolikud peavad rohu ja ohukoguse poolest vasta tehnilistes undmetes toodud nouetele. Liiga modal rohk kahjustab suruohutoorista toed, lika gore hrk voib pohjustada varalist kahju ja vigastusi.
Välidge voolikute kokkumurdumist, kokkupigistamist, kokkupuudet lahustite ji teravate servadge. Hoildke voolikud eemal kuumusest, ölist je pörlevatest osdest. Vīgastatud voolik vahgete kohe vaīla. Kāhjustada saanud suruḥuvoollvöb òku paiskud ning seeläbi seadme kasutajat vigastad. Ulespaísku tōm viōi laustod vōviad tekitadī tóseidil silmakajhustúsi.
Veenduge, et voolikuklambrid on alati tugevasti kinni pingutadu. Kinni pingutamata voi kahjustatud voolikuklambrite totu voib okh voolikust kontrollmatut valja paa seda.

Inimesto ohutus

Olge taehepeanelik, jalgige, mida Te teete, ning toimige suruhutooriistage tootades kaalutletult. Arge kasutage suruhutoorilista, kui oleite vasinud voi narkootikumide, alkoholi voi ravimite moju all. Hetkeline taehepanematus suruhutoorista kasutamisel voib pohjustada raskeid vigastusi.

Kandke isikukaitsevahendeid ja alati kaitseprille. Isiku-kaitsevahendite, naieks hindamisteede kaitsemaski, mittelibisevate turvajalatsite, kaitsekiivri voi kuulmiskaitseva hendite kasutamine vastavtil tooanda ji uhistele voi tooja tervisekaitse nouetele vahendab vigastude ohtu.
Välige juhuslikku toölerakendamist. Veenduge, et su-ruhohutörän on vaja lullitud, enam kui vehendate selle ohuvarustusege, sille üles tõstate voi sedi kannate. Kui hoiate suruhohtörästa kandmisel sorrylulil (sise/vala) vui vehendate ohuvarustusege sisselulitudat suru-ohutörästa, voivad tagajäreks olla toönnetused.
Enne suruohutofroista sissellilitamist eemaldage reguelermisvotmed.Reguleerimstarvik.masasubruehutoroistra poorelvas osas,voib kaasa tuua vajustusu.
Arge hinnake ennast üle. Vötke stabilne asend ja saillitage kogu aeg tasakaal. Stabilises asendis olles saate suruhutöörista ootamatutes olukordades paremini kontrolli alla hoida.
Kandke sobivat rietust. Arge kandke laiu riideid ega hteid. Hoidke juksed, riided ja kindad eemal seadme liukvatest osades. Laaid riied, ehted ja pikad juksed voivad jaada poorlevate osade vahelé.
Arge hingake heitohku vahetult sisse. Valtgheitohu sattumist silma. Suruhuloorista heitokvobisisaldada vett, oil, metalliosakesjia kompressorist parinevatustust. See vob kahjustada tervist.

Suruohutoriistadeneouetekohane kaisitse mine ja kasutamine

Tooriku kinnitamiseks ja toestamiseks kasutage kinnitusvahendeid voi pitskruvi. Kui hoiate toorikut käga kini voi surute seda vastu keha, ei sae te suruhutööristá ohutult juhida.
Arge availage suruhutoroistale tikekoormust. Kasutage konkreetseks toksv sobivat suruhutoroista.Sobiva suruhutoroistaga on toto ettenahtud voimsusvahemikus tohusam ja ohutum.
- Arge kasutage suruohutotorista, mille lulli (sisse/va'ja) on defektne. Suruohutotoroista, mida ei saa enam sisse voi vaijla lutldata, on othlik je vajab parandamist.
Enne tiorista sedastistamant, tarivkate vahetamist ja houlepanekut katkestage ohuvarustus. See ettevaatus abinou hoia bra suruohutoristo soovimatu kavitumise.
Kasutusvalisel ajal hoidke suruohutooristi lastele kat tesaamatus kohas. Argelaske suruohuseadet kasutada isikutel,kes ei ole suruohuseadmega kokku puutunud ega lugendakasutusjuhendit. Asjatundmatute isikute kaes on suruohutooristad ohtlikud.
Hooldage suruohutōriista nüetekohaselt. Veenduge, et seadme likuvad detailid teotavad veatult ja kildu kinni, et seadme detailid ei ole murdun e gaa kahjustud mārāl, mis mojtab suruohuseadme tokindlust. Kahjustada saanud detailid laske parandada enne suruohutōriista kasutuselevotmist. Paljude onnetuste pohjuseks on halvastī honvatud suruohutōriistad.
Kasutage suruohutori, lisarativikuid, otsakuid jmt toodud juhiste kohesalt. Seejuere arvestage tostingli

Festi|217

musija konkreeset tegevust. Seelabi vaheneb tolu mtekkimine, vibratsion ja miura minimumini.

Suruhutoreiesta tohivad kasutada ja seadistada vaid asjaomase kvalifaktsionjia ja valjaoppega isikud.
Suruohutorilaisto hi toh modifitserida. Muudatused voivad vahenda ohtusubinoude toimet ja suurendata seadka tajala aveulvduinote.

Teenindus

Laske suruohusedet parandada iiksnes vastava alasjatundjatel, kes kasutavad originalvaruosi. Nii tagate suruohseadme ohu tto.

Ohutusnouded suruohu-lookmutrikeerajate kasutamisel

Kontrollige, kas and mesilt on loetav. Vajaduse korral tellige tootjalt uus andmesilt.
Tooriku, tarviku voi suruohutooriesta endamurdumisel voivad tukid suure kilrusega valja palskuda.
Suruhutoorlistaga tootamisel ning suruhutoorista parandamisel voi hooddamisel ning tarvikute vahtamisel tuleb alati kanda logikindlaid kaitseprillevm silmakaitsevaheendie. Vajaliku kaitse tase tuleb igakonkreetse too puhul eraldi mara.
Arge kunagi lilitage suruohaseadet sisse transportimise ajal. Piieded voi juiksred vovd iaapoorleva tarkivukinnituse vahele ja pohjustada vigastusi.
Kandke thiedalt umber kate olevaid kindaid. Suruohu toorista kapeidemed lhead suruohuvoo totu kulmaks. Soojad kaed on vratsbotooni suhteh yahm tundlikud. Laiaq kindad voivad jaada poorelate osade vahele.
Hoidke oma käed eemal otsvömtete umbristest ja pörlevatest tarvikutest. Arge hoidke pörlevat tarvikut voi ajamit kinni. Voite ennst vigastada.
Olige ettevaatlik totamisel kitsastes tingimustes. Holdke kaedtoest eemal. Reaktsoonipordemomentide tottu voite ennast vigastada.
Seadme kasutaja ja seadet hood davad isikud peavad olema fiuisilselt suetelised suruohaseud kasetsema, pidades silmas seadme suurst, kaalu je voismus.
Olge valmis suruohutórista ootamatuks kohltnihuk-misesk, mis onpohustud reaktsionjouduest voi tarviku purunemesis. Hoide suruohutóriista tugevastli kinnl ja vige oma keha ja kaskivarred asendisse, milles sae te reaksiojouduede vesta astud. Need et tevaatusabinod aitavad ara hoda vigastusi.
Reaktsoonjioudue neutraliseerimisesk kasutage abi-vahendeid,ntuge.Kui see ei ole voimalik, kasutage li-sakaepide.
O uhvarustuse katkemisel voi rohu alanemisel lulitage suruhoturooril vaJa. Kontrolige rohku ja kui see on so-biv, sis lullitag oortir uesti sisse.
Suruhuseadme kasutamel vöbl seadme kasutaja tajuda ebameeldvat tunnel kates, käsivates, ölgades, kaelapiirkonnas vöv teistes kehoads.
Suruhutooriistagatotamiselvokemugavastabilne asend,valtigeebasodsaidasendeidningsallitage

kogu aeg tasakaai. Pikemaajalise tōkorral peaks seadme kasutaja kahasendit mutma, see aitab eameidivat lunnet ja vasimust vāṭida.

Kui seadme kasutaja tajub sümptomeid, nagu pidev halb enesetunne, valud, sidamekloppimine, sigelus, käte-jalgade surisemine, põletan tunne voi kangestumine, ei tohi neid tāhelepanutja jatta. Seadme kasutaja peab teavitama tõoandjat ja põrduma arsti poole.
Lögiroptestsäj árå puudutage liitmikke ega tarvikuid, kuna see vöb sisselökkamise, põletuse ja vibratsionist tingitud vigastuste ohtu suurrendada.
Kasutage uksnes heas seisukorras levald liitmike. Puudulikus seisukorras liitmikud ja tarvikud voivad lookkruvikeerajatega kasutamisel puruneda ja valja paiskuda.
Varjatult paiknevate elektrijuhtmete,gaasi-voe veetoro rude avastamiseks kasutage sobival od osimisseadmeid voi poirduge kohlakui elektri,gaasi-voevevarustus-firma poole. Kokkupuetele elektrijuhtmetega tulekahu-ja elektriologicht. Gaasitorustiku vigastamisel plahvatusoht. Vectorustiku vigastamisel materiaialne kahu voi elektrio gioht.
Vättige kokkupuude pingestatud elektrijuhtmega. Su-ruhutöörist ei ole isolerit ud ja kokkupuude pingstatud elektrijuhtmega vöbl pohjustada elektrilögi.

TAHELEPANU Smirgeldamisel, saagimisel, puurimisel jmt tomingutel tekkiv tolm vob tekitada vahki, kahjustada loedet vo sigivust. Tolm sisaladab naiteks jargmis ianeid:

• plii plisisdusega varvides ja lakkides:
• kristalne ranimuld tellistes, tsemendis jm muciritode puhul:
• arseen ja kromaat keemiliselt toedeldud puidus.
  Haigestumise oht soltub ainetega kokkuputumise sage-dusest. Oho vahendamises teukts tootada uksnes hae ventilatsooniga ruumides, kasutades eriomast kaitsevarustust (nt spetsialseit konstruerritud gamistedee kaitseseadmeid, mis filtreerivad ka vakkeimaid toluuosakesi).
  Kandke kuilmiskaltsevahendeid. Mura voib kahjustada kuilmist.
  Tooriku totlemisel vib tekkida taendavat mura, mida saab valtida sobivate abinoudega, nt Isolatsooni-materjalide kasutamisega, kui toorik tekitab vilinatao-list mura.
  Kui suruohutóriistal on helisummuti, tuleb tagada sele kasutamine ja veatu seisund.
  Vibratissoon voih kajustada narvisusteemoi ja hairida kasiivarte ja käte verevarustest.
  Kui tajute, et teie sormed voi kasiivarred surevad, suri- sedav, valutavad voi lahevad valgeks, sis katkestage suruhohtooristaga tootamine, teavitage tooandjat ja poorduge arsti poole.
  Arag kusatekulunov voi halvi sobivad imbrisi ja pikendusi. See voi kaasa tuu vibratsionu suurrenemise.
  Suruhuturoiista hoidmises kasukuge vimalase korr alust,vedruga stabilisaatoritvm.

218|Eesti

Hoidke suruohutorista mitte liige tugeva, kuid kindla haardega. Vibratisoon vob oilla seda suarem, mida tugevamini tooroiista hoiate.
Universalsete poordmuvide kasutamisel tuleb kasutusele votta lukustushvidt. Kasutage Whpcheck-voolikukinniteid, et tagada kaitse juhul, kui ühendus vooliku ja suruohuseadme voi voolikute vahel ahti le tube.
Arge kandke suruohusedet kunagi voolikust.
Korge pörddemomendiga toötades toestage kruvikee-aja. Korgete pörddemomentidea tootades voivad tekkida ohtlikud reaktsoonipörddemomendid, mida saab toestava seadisge vahendada.
Kui soovite suruohuseadet kasutada riputus- voi kinnitusseadises, veenduge, et kinnitate selle enne ohuvarustusega uhendamist seadise kulge. Nii hoite ara seadme soovimatu kavvitamine.

Sumbolid

Järgnevad sümblod vöivad olla suruohuseadme kasutamise jaoks olüsiled. Pidage palun sümblodj a nende tāhendus meeles. Sümblolite öige tólgendus aitab Tei suruohuseadet kāsītseda paremini ji ahutumalt.

Sumbol Tahendus

Enne tarvikute paigaldamist, kaitamist, parandamist, houldamist ja vahetamist, samuti enne suruohtooriista laheduses toetamist lugeleblokjuhised. Ohutusnoucte ja juhiste eiramine tagajareks voivad olla rasked vigastused.

Kandke kuulmiskaitsevahendeid.

Kandke kaitseprille

W	v	a	t	t	i
Nm njuutonmeeter				Energieühik (pördermoment)
kg	kilogramm			Mass, kaal
Ibs	nael
mm millimeter Pikkus
min	minut
s	sekund			Ajahemik, kestus
\( min^{-1} \)	põret või liikumist minutis Tühikäiguörded
bar	bar			Öhusurvey
psi	naela ruuttoli kohta
l/s	liitrit sekundis			Öhukulu
cfm	kuupjalga minutis
dB detsibell				Suhtelise helitugevuse ühik

Sümbol Tähendus

QC Kiirvahetuspadrun

Välisnelikandi sümbool

Padrun

US-peenkeere

Seadme ja selle funktsionide kirjeldus

Koik ohutsnouded ja juhised tuleb labi lugeda. Ohtusnouete ja juhiste eiramise tagajreks vöbl ola elektrilök, tulekahju/a/voi rasked vigustaged.

Awage umbris suruohuseadme joonistega ja jatke see kasutus-juhendi lugemise ajaks lahti.

Nouetekohane kasutamine

Suruohuseade on ette nahtud nimetatud mootudega kruvide sisse- ja valajakeeramiseks, samuti mutrite pingutamiseks ja vabastamiseks.

Seadme osad

Seadme osade numeratisiooni alusek on jooniste hehukgelde toodud numbrid. Joznoid on osalt skemaatilised ja voivad teie surohutotoristast kovrale kaluldica.

Tarvik (ft: DIN 3129 nouetle vastav otsvotmetkomp- lekt kuuskantkruvide jaoks)
2 Padruni lukustusrongas
3 Padrun
4 Riputusaas
5 Reversluliti
6 Lisakaepide
7 Ohu sisselaskeava uhenduskeere
8 Luliti (sisse/välja)
9 Lukustuskruvi
10 Kate
1.0hu valjumisava koos murasummutiga
12 Kruvid
13 Alusseibid
14 Riputuskaar

Seadised ohutu kaisitsemise tagamiseks

Kui soovite suruohuseadet kasutada riputus- voi kinnitusseadises, veenduge, et kinnitate selle enne ohuvarustsega uhendamist seadise külge. Nii hoite araseadme soovimatu kaviitamine.

Riputusseadis

Riputusaasa 4 (0 607 450 593) voi riputuskaare 14 (0 607 450 622) abila salute kinnitada suruohutorista riputusseadise kulge.

Kontrollige regulararsselt riputusaasa voi riputuskaare Ja riputusseadsl konksu seisukoda.

Riputuskaare kinnitamine (0 607 450 622) (vt jeonist A)

• Keerake ümised espoolsed kruvid 12 sisekuiskantvöt-mega (6 mm) vastupäeva suruohutöörista korpuse küljest lahti.
  Eemaldage alusseibid 13 ja asetage need kruvidele 12.
• Keerake riputuskaar 14 koos kruvide ja alusseibidea gari päieva suruohutboiara XIII opruse külge.

Ohuvarustusega ühendamine

Veenduge, et ohusurve ei ole väiksem kui 6,3 baari (91 psi), kuna suruohutöriist on ette nähtud kasutamiseks sellel surveil.

Täesömsuse tagamiseks tuleb kinni pidada tabelis „ Tehnilid sed andmed" estatud vooliku siseava ja uhenduskeerme moötudest. Täesömsuse saillitameks tuleb kasutada üksnes kuni 4 m pikkuseid voollikuid.

Suruohk peab olemaba vabovorkehadest ja niskusest, et kailsta suruohusedet kahjustuste, maardumise ja roostekke eest.

Markus: Vajalik on suruho hoduulduskuse kasutamine. See tagab suruhohtoristade yeatu toimisme.

Pidage kinni hoodusuksuse kasutusjuhendist.

Kojr amaturidur, hendusujtmed th va oolukd peavoa lemoh roh ja vajaliqihokuguse jaks kohadatud.

Välidge juhtmeto kokkupigastamist, kokkukäänamist ja rebi-mist!

Kahltuse korral kontrollige sisselulitatud tooriista rohku ohu sisselaskeava juures manomeetriga.

Ohuvarustuseuhendamine suruohuseadmega

Markus: Kinnitage hnuovooli alkali kigepealt suruohuseadme külge, alsis sih hoodlusüksse külge.

0607450593 (vt joonist B)

Eemaldage sulgurkork 10 ohu sisselaskeava 7 keermest.

Keerake voolikunippel 15 ohu sisselaskeava 7 keermesse. Et vittida suruohutorista sismiste ventiliosade kahustamist, tuleks voolikunipi 15 sisse- ja valjakeeramisel hoida eteulatuvast keermest 7 lehtvotmega (ava laius 26mm) kinni.

• Vabastage voolukkrambrid 16 shuvovlik küjes 17, kinnitage shuvolkov voilukunipli 15 külge ja pingutage voilukk lamber kinni.

0607450622/..626/..627/..628(vtjoonistC)

Eemaldage sulgurkork 10 ohu sisselaskeava 7 keermest.

Keerake voolikulitmik 18 ohu sisselaskeava liitmikusse 7. E tvalida suruohutoorista sismiste ventiliosade kahustamist, tuleks voolikulitmiku 18 sisse- ja valjakeeramisel hoida etteulatuvat liitmuku 7 lehtvotmega (ava laius 22mm ) kinni.

• Uhendage juerdetuleva shu voolik 17 sobiva muhiga 19
  voolikulitmiku 18 kulige.

Tarviku vahetus

Enne seadme seadistamist, tarvikute vahetust ja seadme kastepanekut katkestage ohuvarustus. See ettevaatusabinou hoiaab ara suruohuseadme soovimatu kavitumise.
Tarviku paigaldamisel veenduge, et tarvik tarvikukininitusse kindlalt kinnitub. Kui tarvik ei kinnitu tarvikukinitusse kindlalt, voib see lahti tulla ja kontrollmatuks osutada.

Tarviku paigaldamine

Kasutage öksnes sobiva kinnitusega tarvikud (vt., Tehnilited andmed").

Arge kasutage adaptereid.

Tarviku eemaldamine

• Tömmake tarvik 1 padruni 3 kujlest maha, Kovasti kinni oleva tarviku lódvendamiseks looge tarvikut kergelt kummist haamriga.

1609 92A 39P | (2.9.16) Bosch Power Tools

Enne suruhuseadme sisselilitamist pocrake tahelepanu ka seadstatud poorelmissuanale. Kui soovite naiteks kruvi lahti keerata ja poorelmisuuand on seadstatud nii, et krui keeratakse sisse, voib see kaasa tuua suruhuseadme akilise kontrollatu liikumise.

Pöörlemissuuna ja pördomemendi reguleerimi- ne

Reversulitiga 5 saab reguleerida nii poorlemissuunda kui ka poordemonti.
Reverslittit kasiitsege ainult sils, kui suruohuseadme spindel ei poorle.

0607450593

• Parem käik: Kruvide ja nutrite sissekeeramiseks keerake reversibleliti 5 paripäeva 1 (madalami poördemont), 2, 3 vöi kuni. R' (körgemi poördemont) peale.
• Vasak käik: Kruvide ja nutrite lahti voil valjakeeramises seadke reversiluti 5 asendisse L.

0607450622

Forward"tahistabparematkaku.

-Reverse"tahistabvasakutkaku.

• Parem käik: Kruvide ja matrute sissekeeramiseks keeare
  reversluti 5 päräve 1 (madalaim poördemoment), 2
  vöi kuni pirikūn 3 (körgeim poördemoment) peale.
• Vasuk klaik: Kruvida je mutrèe văjalekarismiešek põoärikeversluitii 5 vustupaëva.

0607450626/..627/..628

Reverse"tahistabvasakutkaku.

Forward"tahistabparematkaiku.

• Parem käük: Kruvide ja mutrite sissekeeramiseks poörake
  reverslilit 5: päräpeva asendisse 1 (madalam poördetument), 2 völ kuni lopuni (korfégm poördetument).
  -Vasak kik: Kruvide ja mutrite valjakeeramiseks poorake reversulittit 5 vastupaeva.

Sisse-/valjalulitus

Markus: Kui sui ruhohuseade naiteks prarst pikem tõseisa- kute i kavitu, katkestage ohuvarustus ja keerake moorit er padrunist 3 mitu kord a ladi. See kovaladab adhesionjoud.
-Surohuseadme sissellulitamiseks vajutage lullite (sisse/valia)8.
- Suruohuseadme väljalulitamiseks vabastage kuli (sisse/valja) 8.

Marks: Pördemomeni vajalik seadistus ja kru-
vikeeramisprotssisi kestus soltub kruviuhenduse liigist ja seda saab kõige parniki mindaks teha praktilise katse kaligus. Kontrolige provikruvikeeramist elektronilise
pörðdemomenidimóoturi voi pörðdemomenivotmega. Niie
pea kui olete kruvikeeramisprotssisi optimaalse pörðdemomeni ja kestuse kindlaks teinud, peate samasuguste kruvikeeramisprotsside pulh hoidma lulit (sisse/valja) 8 alati sama kaua.

Töjuhised

Mutrile/kruvile assetamisel peab seade olema valja lii-tatud. Poorlevad tarvikud vivad mutril/kruvilt maha libi-seda.
O Ohvarustuse katkemisel voi rohu alanemisel lullage suruohutooeriist valja. Kontrolige rohku ja kui see on so-biv, sis lullage toorist uesti sisse.

Akitsett tekkiv koormus pohjustab poorete alanemise voi seadme seiskumise, kuid see ei kahjusta mootorit.

Hooldus ja teenindus

Houldus ja puhastus

Hoodus-ja parandustid laske teha uksnes kvaliftsee-ritud tehnikutel. Nii tagate suruhoseadme ohutu to. lga kord parest hoodust kontrollige poorete aruv poorete arvumoorturi abl va venduge, et suruhotoroista vibratsionoei ole suurenenud.
Boschi volitatud parandustookojas tehakse need todd kiresti ja usaldusvaarselt.
Kasutage uksnes Boschi originalvaruosi.

Regulaarme puhastamine (vt joonist C)

-Puhase regulaarselt surohutoroista ohusisselaskeava soela. Selleks keeare maha voolikunippel 15 voi voolkuitiikm 18 ja emaldage soelalt molu: ja mustuseosakesed. Seejarel kerake voolkuitiikm tagasi külge.

Suruohus sisalduvad vee- ja mustuseosakened tekitavad roostet ja pohjustavad lamellide, ventillide jmt kulimist. Selle valtimiseks tulek ohu sisselaskeava 7 paaritiga mootoroliga olida. Uhendage suruohusease uesti uhvarustusega (vt Ohuvarustusega Uhendamine', Ik 220) ja laske sel 5-10 s tootada, puhkides vallavooola oli ratiikuga ara. Kui Suruohseadet ei kasutata pikemat aega, tulek seda protseduuri alati labi vila.

Puhastamise valp

Mootorilamellid tuleb kvalifseteerud tehnikutel regulaarselt.
üle kontrollida ja vajaduse korral valja vahetada lasta.

Suruohuseadme märimine

Suruohuseadme otsemaaarimiseks voi hooldusukssusesse segamiseks tuleb kasutada mootorioli SAE 10 voi SAE 20.

Markus: Liga suur kogus maaret mojutab lookmutrikeeraja joudlust, kuna loogimehanism hakkab keepima.

Latviešu 223

Latviešu

Drośbas noteikumi

Visparejie droibas noteikumi pneimatiskajiem instrumentiem

ABRIDINAJUMS Pirms pneimatskia instrumenta uzstadiisas, darbinasanas, remonta, apkalposanas un piederumu nomaiinas, k ari pirms darba pneimatskia instrumenta tuvumia izlasiuet nelevojerit visus noradijumus. Talak sngte drojibas noteikumu neieveiroanas de stradajosa personavar gut nopietnus savainojumus.

Uzglabajt drosibas noteikumus un nododiet tos stradajosajai personali.

Drosiba darba vietá

Sekojet, lai virma, uz kuras stavot notiek darbs ar instrumentu, nebubu sliderena, ka arveiciet pasakumu, lai tiktu noverstas paklupsanas briesmas, kajai azizerkotes iz a prematiksaks vai hidrauliskas slutenes. Pasideca, paklupsana un kritieni ir galvenie faktori, kas izraisa savainjoum raasanos darba verta.
Nestradajet ar pneimatisko instrumentu spradzibismtas vietas, kur atrodas viegli degosi Skidrumi, gazes vai putekli. Aprades gaita nereti rodazs dkrstkeles, kas var aizedzinat viegli degosos puteklus vai tvaikus.
Lietojot pneimatisko instrumentu,nelauijt nepiedero sām personān un jo ipaši berniem tuvoties darba vietai.Citu personu klātbutne var noverst lietotaj uzmanibu, karesultata var tikt zaudeta kontrole parr pneimatisko instrumentu.

Pneimatisko instrumentu drošiba

Nevsiet saspiesta gaisplusmu pret sevi vail citu personu virziena un alvadiet auksto gaisstrukl promno rokam. Saspiestais gais var radit nopietnus savainojumus.
Kontroléjet pneimatiskos savienojumus un sapiestä gaisie pvadcaurules. Visam sapiesta gaisa kondicone-anas ierieem, savienojumiem un slutenem jabut paredzétam gaisa spiiedan um jänodrosina gaisa pluma, kas noradita tehniskajos parametros. Ja sapiesta gaisa spiiedens ir parak zems, tiekrauceta pneimatska instrumenta normala fungkionesa, bet parak augsts spiiedens var sabojat materilas vertibas un radit savainojumus.
Nepielaujiet slitenu salliekanu vaisasipianu, sargajiet t as no saskarsanas ar kimiskajem skidinatajlem un asam skautnem. Sargajlet slitenes no karstuma, ellas un rotejosamsinu dalam. Nekavejoties nomainiet bojatas slitenes. Bojata gaisa pievadslutene var plast, radot pneimatisku tricienu, kas var izraitsavainojumus. Nekontrola gaisa plusma ar lielu atrumu parvietojas putekli un skaidas, kas var radit smagus acu savainojumus.
Nodrosojin, Iai sJutenu apskvas vienm ber uta stingri savkiltas. Nepietiekoosavkiltas vai bojatas sJutenu apskvas var but par celoni nekontrolejamai gaisa noploide.

Personiská drosiba

Stradajot ar pneimatisko instrumentu, esiet veregis, nezaudejet modribu un rikojieties saska ana ar veselo saprata. Neliotojet pneimatisko instrumentu, ja jutaties noguris vai atrodates alkohola, narkotiku vai medicamentu letekne. Lietojt pneimatisko instrumentu, pat viens neuzmanibas mirklis var klut par celoni nopjetnam savainojumam.
Lietojet individulos darba aizsardzibas lidzeklus un vienmeneresajiet aizsargrilles. Individuo da bara aizsardzibas lidzeklu, piemeram, puteku maskas, neslidsou apau un aizsargkiveres vai ausu aizsargu pielietsana atbilostoi darba deveja ieteikumiem, kari darba droisbas un veselibas aizsardzibas prieksrakstiem samazina savainjum raasanas risku.
Nepielaujet instrumenta patvaligu ieslegsanos. Pirms pneimatiska instrumenta pievienosanas gaisa spiedtiklam vai avienosanas no ta, ka ari pirms parnesanas parliecinieties, ka tas ir izslegts. Turot pirkstu uz iesledzja pneimatiska instrumenta parnesanas laika, ka ari, pievienoj tsigtegtu pneimatisko instrumentu gaisa spiedtiklam, viegli var notik nelames gadijums.
Pirms pneimatiska instrumenta ieslegsanas iznemiet no ta regulejosos rikus. Regulejosais riks, kas pneimatiska instrumenta ieslegsanas bridi atrodas kada no ta kustigajam dalam, var radit savainojumu.
Darba laika izvairieties ienem neertu vai nedabisku kermena stavokli. Vienmier iteuriet stingru stajun centietyes saglabat lidzsvaru. Stabilis, veicamara darba raksturam atbilstoš kermena stavoklis avieglo pneimatiska instrumenta vadibu nepareddeztasituacijas.
Izvelieties darbam piemerotu apgerbu. Darba laika nenesajiet platas drebes un rotaslietas. Netuviniet ma-tus, apgerba calan un aizsargcimduus kustigajam dalam. Valigas drebes, rotaslietas un gari mat variekerties untik ievilkti kustigajas dalas.
Tiesie neieelpojet izstradato gaisu. Nepieaujiet, laiz stradata gaisa plusa nonaktu acis. Pheimatisko instrumentu izstradatais gaisg var saturet odens tvaikus, elku, kari metia dalpas un netirumus, kas kopa ar gaisu pienak no kompressora. So sastavdalu ieelposana var nodarit kaitejumu veseibali.

Rupiga apiesanas un darbs ar pneimatiskajiem instrument

Lietojiet skvspiles vait citu stiprinajuma ieri apstradajama prieksmeta nostripinasanai vail atbalstiisanai. Turop astpradajama prieksmetu ar kruv vaid piespiezotar kermeni, naiespejams drosi stradat ar pneimatisko instrumentu.
Neparslogojiet pneimatisko instrumentu. Izvelieties veicamajam darbam piemerotu pneimatisko instrumenu. Ja pneimatiskais instruments ir piemero ts veicamajam darbam, ras attiecigaja jaudas diapazona darbojas labak un drosak.
Nelietojetipneimatisko instrumentu, ja ir bojats ta iessldejeis. Pneimatiskais instruments, ko nevar lesigt un izslet, ir bistams letosanaun un to nepiecsams remontet.

224|Latviešu

Pirms instrumenta regulesanas, piederumu nomaianas vaiigaka darba partraukuma partrauciet tam sapiestaga gaispa davi. Sads piesardzibas pasakums lauj noverst pneimatiska instrumenta nejausu palaisanos.
Ja pneimatiskais instruments netiek lietots, uzglabajiet to vieta, kas nav pieejamabernim. Nelauijiet lietot pneimatisko instrumentu personam, kuras neproto arrikoties vai nav izasijusas sos noradjumus. Ja pneimatiskosis instrumentus lietekompetentes personas, tie var klut bistami cilveku veselibai.
Rupigi kopjet pneimatisko instrumentu. Parbaudiet, vai kustigas instrumenta dalas darbojas bez trauceljumiem un nav iespiestas, vai ka da no dalam nav saluzta vai bojata tada veidā, ka tas ietekme pneimatiska instrumenta parelzu funkclioneanu. Nodrosinlet, lai joṭas dalas pirms pneimatiska instrumenta lietošanas tiktu izremontétas. Daudzi nelames gadijumi notiek tapec, ka pneimatiskie instrumenta nav tikusi pienacigi apkalpoti.
Lietojet pneimatiskos instrumentus, piederumus, dar binstumentus utt. attibstosi seit snugtejam noradiju-. niem. Niermet vera ari konkretos darba apstaklus un pielietojuma ipatnibas. Tas laus iespeju robezas samazi- nat puteku veidoanos, k a ri svarstbu un troksna rasa-nos.
Pneatmasiko instrumentu drikst uzstadit, regulet un lietot tikai kvalificeti un labi apmeci lietotaji.
Pneimatiska Instrumenta konstrukciju niedriks nest keda velda mainit. Izmainas var samazinat drofibas pasakmu efektivitat un paaugstinat risku instrumenta lietotajam.

Apkalpošana

Nodrosiniet, laipneimatiska instrumenta remontu veiktu kvalificetiesspersonals,nomaiiaizmantojoit orignalasrezervesdalas.Tikaitiespejams saglabvajadigo darba droibaslimeni,stradajotar pneimatisko instrumenlu.

Drosibas noteikumi pneimatiskajiem triecienskruvgieziem

Sekojiet, lai buṭu salasāma Instrumenta markejuma plakṣnite. Vajadzibas gadijuma parupejietjes, lai rāzotājīfma to nomainit.
Gadjiuma, ja salust apstradajamais prieksmets, pneimatiskais instruments vai tia peiderumi, saluzusas das vartikr at lileu atrumu mestas prom.
Darbinot, remontejot un apkalpojot pneimatisko instrumentu, kā ari, nomainot tā piederumus, viemner nèsajlet triciendrosus lidzeklus acu aizsardzibai. Nepiecieśama aizsardzibas pakäjeiažvṛte atseviški katram konkrētajam darbam.
Neielsdziptne pmeimatisko instrumentu laikā, kad tas tiek parnests. Rotejosais darbinstruments var iekerties apgerba viat matos un izraitsit savalnojumu.
Darba laika nesajit ciei pugulosc cusimd. Pneimatiko instrumentu rokturi darba laika parasti ir auksti, jo tos atzdese saspiste gaisa plusma. Siltas rokas ir mazak juti

gas pret vibraciju. Plati cimdi var iekerties instrumenta rotejojas dalas.

Netuviniet rokas ligzdatslegu uzgalu turetajam un taja ieviototajam darbinstrumenta Iaikai, kad tie griezas Nemeginiet ar roku noturétojoso darbinstrumentu vai tia piedzinas ierici. Tas var radit savainojumu.
Leverojet ipasu piesardzibu, stradajot saurus vietas. Netuviniet rokas prieksimetam, ar kuru ir atbalstits skruvgriziae. Reakliva griazes momenta del lietotajs var gult savainogumu kermenala daju saspiesanas val sitieny reazultata.
Lietotajam un apkalpojošajam personalam jabut fiziski speljigam rikoties ar attleico izmeru, svara un jaudas pneimatiskajem instrumentiem.
Saglabajiet gatavibu pretoties pneimatiska instrumenta peksnai kustbai reactivia griezes momenta iedaribbas del vai iestipinmaiar darbinstrumenta salusanas gadijuma. Stingri satveriel pneimatisko instrumentu un iteurtier tadu kermena u roku stavokli, kas vislabk lautu pretoties sadam kustibam. Sadi piesardzibas pasakumi jau noverst savainojumraşanos.
Lai samazinatu slodzi, ko rada reaktivais griezes moments, izmantojet paliglidzeplus, piemera, ierici atbalstiisanai. Ja tas nav lespjaams, nostipriniet uz Instrumenta papidrokturi.
Ja tiek partraukta saspiesta gaisa padeve vai samazinas gaisa spiediens, izsledziet pneimatisko instrumentu. Parbaudiet saspiesta gaisa spiedienu un, tam paaugsti- noties lidz optimalajai vertibai, no jauna iedarbinet pneimatisko instrumentu.
Lietojot pneimatisko instrumentu, dazas ar veicamo uzdevumu salistitas daribbas var izralsit lletotajam nepatikamas sajutas rokas, plakstas, plecos, kakla vai citas kermena dalas.
Stradajot ar so pneimatisko instrumentu, ienemiet ertu kermena stavokli, eturiet drosu staju un izvairtie no neertam pozam, kas varete apugrunt nad Izsvara teuresanu. Ja veicams ilgosto's darbs, ieteicams laiku pa laikam mainit kermena stavokli, jo tas var palidzet izvairtie no nepatikamam sajutam un noguruma.
Ja instrumenta lietotajs izjut tadus simptomus, kālgstošs nelabums, diskomforta sajuta, pulsēsana, sapes, tīrpṣana, nejutigums, dedzināsana vāt sivitms, sīs bridnośas pazimes nevajag ignoret. Lietotājam par tam jāpastasta darba devejam un jakonsultejas ar kualificūtu medicinas darbinieku.
Instrumentam darbojoties triecirenrezima, nepieskarieties stipirajuma iericem un piederumiem, josvarstibuiedaribba var pastiprinat griezumu, apdegum un cita veida savainojumu rasanas briesmas.
Lietojet vienigi darbam triecenu rezima piemerotas stipinajuma icerics, kas atroida laba tehniskaja sta-vokli. Lietojot kopa ar triecienskruvgrieiziem bojatas stipinajuma icerics un piederumus, tie darba gaita var saluz, un to dalas var ar lielu atrumu tikt mestas prom.
Lietojet piemrotu metalmeklétäu sleptó pvadlinjuni atklašanai var i ri grieleties pec palidzibas vietéja ko

Latviešu|225

munalas saimnicibas iestade. Kontakla reztala ar elektrotikla linju, var izceities uguncgrks un stradajosapersona var sanemet elektrisko tricienu. Gazes vada bojajumsvar izrasit spradzniuk. Kontakla reztala ur edensvada cauruli, var tikt bojatas materialias vertibas.

Nepielaujiet saskarsanos ar spriegumnesosu vadu.
Pneimatiskais instruments nav izolets, tâçec, tam saskaroties ar spriegumnesosu vad, lietotájs var sanemt elektrisko triécienu.

BRIDINAJUMS Putekli, kas rodas, veiclat slipanja, zagësanu, ursanu un citus

lidzigus darbus, var izraisit vezi, radit traucejumus nedzimusu berna atistibva bu t par celoni genetiskam izmian organisma. Dazas no kaitigajam vialem, ko var saturet putekli, Ir Sadas:

• s vi n s k o s a t u r
• kristalskais silicica diokdisks, ko satur kiegel, cements un cit mura sastava ietilpstosi materiali;
  arsens un hroms, ko satur kimiskp apstrada koksne. Saslimsanas risks ir atkars no ta, cik biezi stradajosapa persona nonak sakare ar minetajan kaitigajam viiam. Lai samazinatu bistambu, darbs javei vienigi abi vedinatas telpas, lietojot piereotu aizsargaprikojumu (pieream, ipasas konstrukcjas ierics elposanas celu aizsardzibai, kaspej azturet peat vissmalkakas puteklu dalmas).
  Lietojet lidzeklus dzirdes organu aizsardzibai. Troksna iedaribla var radit paliekosus dzirdes traucejumus.
  Veicot materialu apstradi, var veidoties paaugstinata troksha slodze, no kuras ar atbilstosiem fidzekjlem var izvalrities, piem eram, Izmantojot troksni slapejosus materialius gadijumajapastrades gaita materialis rada skindošu troksnl.
• Ja pneimatiskais instruments ir aprikots ar troksna klinasnju, vienmer parliecinieties, ka tas ir iestipri-nats instrumenta un spel efektivi darboties.
  Vibracijs iedibaba var izaisr nevu bojajumus un asinrites traecujemu rokas un pkauskstas
  Ja atklajat, ka ada uz rokam vai pirkstiem ir kluvusi nejutiga un/vai balta, ja sajutar rokas tirpsanu va sapes, paTRauciet darbu ar pneimatisko instrumentu, informejiet savu darba deveju un nekavejoties konsultejieties ar stu.
  Nelietojiet nodilus vai slikti pielagotus darbinstrumentu turetajus un pagarinatajus. To del var ieverogami pastiprinates vibracja.
  Jaiespajams, kompensejiet pneimatiska instrumenta svru, istiprnot to statne, ikekarinat atspersplores tse vai izmantojoit lidzsvarojo so erici.
  Turiet pneimatisko Instrumentu ar ne parak cieu, taču stingru satverienu, saglabajot vajadzigo reakcijs spek. ku. Jo ciešak tiek turets instruments, jo stipraka ir vibraci-jas iedarbība.
  Gadjumā, ja tiek izmantoti universali pagriežamie sluteu savienotāj (ar szozi), tajos jabut ievietoja mam fiksejošam jam stinitim. Izmantojiet automatiskos sluteu savienotāj Whipcheck, kas lauj noverst gaisa

nopludi gadijumajasapiestgaisa slutene tiek atvie. notano npneimatiska instrumenta vaino citas slutenes.

▶ Nekadā gadijumā neparnesiet pneimatisko instrumen-tu aiz šlūtēnes.
Stradajot ar griezes momentu, kas tuvs maksimalajam, atbalstet skruvgriez je pleremeot prieksmetu pretspiediena kompensesanai. leskrjeot svruets ar lielu griezes momentu, veidojas ilevojams reaktivas griezes moments, kasaprugtina turesanu, tacu tas ilevojami sa-mazinas, ja skruvgriez iste talbstilns.
Ja neimatisko instrumentu paredzets lietot, iekarinot statne val lestiprinot cita turetajlerice, visipris drosi nostipriniet instrumentu un tikal pec tam viejenojet to gaisa spiedientkam. Tas laus noverst neimatiska instrumenta neiaujsieslaganos.

d a z u veidukrasas un lakas;

Simboli

Seit aplikotie symbolii, ar kuriem var nakties saskarties, lietoj pneimatisko instrumentu. Tapec ludzam igaumet sos simbols un to nozimi. Simbolu pareza interpretacja aus viegak un drosak stradat ar pneimatisko instrumentu.

Symbols Nozime

Pirms pneimatiska instrumenta uzadisanas, darbinasanas, remonta, apkaplosanas un piederumu nomainas, kari pirms darba pneimatakina instrumenta tuvumiazlasiert un leverojet visus noradijumus. Droisbas noteikumu un noradijumus neieverosanas del stradjośs persona var gut nopietnus savainojumus.

Nesajietausaizsargus.

Nesajiet aizarsgrilles

W vats Jauda

Nm nütonmetrs Griezes moments
kg	kilograms	Masa, svars
Ibs	märçina
mm millimetres Garums
min.	minute	Laika posms, ilgums
s	sekunde
min.1	apgriezieni vai kustibas mi-nute	Griësănas atrumsbrivgaită
bar	bari	Gaisa spiediens
psi	märçinas uz kvadrăctcollu	Gaisa paterinş
l/s	litri sekundé	Gaisa paterinş
cfm	kubikpédas minute
dB	decibels	Relativais skajums