Master BV 170 - Küte

BV 170 - Küte Master - Tasuta kasutusjuhend

Leidke seadme juhend tasuta BV 170 Master PDF-formaadis.

📄 149 lehekülge Eesti ET 💬 AI küsimus
Notice Master BV 170 - page 97
Juhendi assistent
Töötab ChatGPT-l
Ootan teie sõnumit
Tooteteave

Kaubamärk : Master

Mudel : BV 170

Kategooria : Küte

Laadige alla juhend oma Küte PDF-formaadis tasuta! Leidke oma juhend BV 170 - Master ja võtke oma elektrooniline seade uuesti kätte. Sellel lehel on avaldatud kõik teie seadme kasutamiseks vajalikud dokumendid. BV 170 kaubamärgi Master.

KASUTUSJUHEND BV 170 Master

Kõnealused õhusoojendid sobivad eelkõige keskmise suurusega või suurte ruumide kütmiseks. Eristatakse otse- ja kaugküttega soojendeid. Otseküttega soojendis (JOONISED 1 ja 2) seguneb soe õhk põlemisgaasidega. Seetõttu kasutatakse neid avatud keskkonnas, kus on suurem õhuringlus ning kus on vaja soojendada, sulatada ja kuivatada. Tänu soojusvahetile võimaldavad kaugküttega soojendid (JOONISED 3 ja 4) eraldada keskkonda sattunud soojast õhust põlemisgaasi. Sel viisil on võimalik lasta sooja õhku soojendatavasse ruumi ning suunata heitgaasid välja. Kõnealused õhusoojendid on kavandatud tänapäevaste ohutus-, töökindluse ja vastupidavuse kriteeriumide alusel Ohutusseadmed tagavad alati soojendi nõuetekohase toimimise.

HOIATUSED TÄHTIS: See õhukütteseade on mõel- dud mobiilseteks ja ajutisteks profes- sionaalseteks rakendusteks. See ei ole mõeldud kasutamiseks koduses kesk- konnas ega inimeste soojusmugavuse- na. TÄHTIS: Seda aparaati ei tohi kasu- tada füüsiliste, sensoorsete ja vaimse- te puuetega või vastavate kogemusteta isikud (sh lapsed), v.a juhul, kui nende ohutuse eest vastutav isik neid juhen- dab. Tuleb jälgida, et lapsed ei mängiks aparaadiga. OHT: Süsinikoksiidist põhjustatud lämbus võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiidi põhjustatud lämbuse esimesed sümptomid sarnanevad gripi sümptomitele, millega kaasneb peavalu, peapööritus ja/või iiveldus. Niisugused sümptomid võivad olla põhjustatud soojendi rikkest. KÕNEALUSTE

SÜMPTOMITE ILMNEMISEL MINGE

VIIVITAMATA VÄRSKE ÕHU KÄTTE ja laske soojendi tehnilise abi keskusel parandada. ►►2.1. TARNIMINE: ►2.1.1. Tarnimise eest vastutavad töötajad peavad olema kvalitseeritud ning teadlikud tootja kasutusjuhendist ja kehtivatest normidest, et tagada soojendite ohutu tarnimine. ►2.1.2. Kasutada võib üksnes soojendi märgistusel täpsustatud kütust. ►2.1.3. Enne tarnimist tuleb soojendi välja lülitada ja oodata, kuni see on jahtunud. ►2.1.4. Kütusemahuteid tuleb hoida üksteisest eraldi. ►2.1.5. Kõik kütusemahutid peavad kehtivate normide kohaselt asuma soojendist vähemalt minimaalsel ohutul kaugusel. ►2.1.6. Kütust tuleb hoida ruumides, mille põrand ei võimalda kütusel läbi imbuda ja tilkuda selle all olevatele võimalikele kergsüttivatele ainetele, mis võivad põhjustada kütuse süttimist. ►2.1.7. Kütus tuleb ladustada kooskõlas kehtivate normidega. ►►2.2. OHUTUS: ►2.2.1. Ärge kunagi kasutage soojendit ruumides, kus on bensiini-, värvilahusti- või muid väga tuleohtlikke aure. ►2.2.2. Soojendi kasutamisel tuleb järgida kõiki kohalikke määrusi ja kehtivaid norme. ►2.2.3. Presendi, eesriide või muude sarnaste kattematerjalide läheduses kasutatavad soojendid peavad asuma nendest ohutus kauguses. Soovitatakse kasutada ka tulekindlaid kattematerjale. ►2.2.4. Kasutada võib üksnes hästi ventileeritud ruumides. Ruumis peab olema kehtivatele normidele vastav avaus, mis võimaldab lasta ruumi värsket õhku. ►2.2.5. Soojendit tohib ühendada üksnes selle märgisel näidatud pinge ja sagedusega elektritoitega. ►2.2.6. Kasutage üksnes korralikult maandatud pikendusjuhet. ►2.2.7. Soojendi ja süttivate ainete vaheline soovitatav minimaalne ohutuen

kaugus on eesmisest väljavooluavast 2,5 m ning külgedel, üleval ja taga 1,5 m. ►2.2.8. Kuum või töötav soojendi tuleb asetada stabiilsele ja looditud pinnale, et vältida süttimisohtu. ►2.2.9. Loomad tuleb hoida soojendist ohutus kauguses. ►2.2.10. Kui soojendit ei kasutata, tuleb see elektrivõrgust lahutada. ►2.2.11. Kui soojendit juhitakse termostaadi abil, võib see igal ajal sisse lülituda. ►2.2.12. Mitte kunagi ei tohi soojendit kasutada elu- ega magamisruumides. ►2.2.13. Mitte kunagi ei tohi katta kinni soojendi õhu sisse- (taga) ja väljavooluava (ees). ►2.2.14. Kui soojendi on kuum, ühendatud elektrivõrku või sisse lülitatud, ei tohi seda nihutada, remontida, kütusega täita ega hooldada. ►2.2.15. Õhku võib suunata sisse- ja/või väljavooluavasse üksnes originaalosade abil (kui on ette nähtud). ►2.2.16. Süttivad või termotundlikud materjalid (sh toitejuhtmed) tuleb hoida soojendi kuumadest pindadest ohutus kauguses. ►2.2.17. Kui toitejuhet vigastatakse, tuleb see lasta tehnilise abi keskusel välja vahetada, et vältida igasuguseid ohte.

3. SOOJENDI LAHTIPAKKIMINE

HOIATUS: Pakend ei ole mänguasi. Hoidke kilekott laste käeulatusest eemal – lämbumisoht! ►3.1. Eemaldage kõik soojendi pakkimis- ja saatmismaterjalid. Hävitage need kehtivate õigusaktide kohaselt. ►3.2. Juhul kui soojendi asub alusel, tõstke ta sealt ettevaatlikult maha. ►3.3. Kontrollige, kas transportimise käigus ei ole toode kahjustada saanud. Kui ilmneb, et soojendi on kahjustada saanud, tuleb sellest viivitamata teavitada edasimüüjat, kelle käest see osteti.

Soojendid on varustatud olenevalt mudelist rataste, käepideme ja toruga (JOONISED 5 ja 6). Need osad ja nende kinnitusdetailid asuvad soojendi pakendis.

HOIATUS: Soojendi töötab üksnes HVO 100 Biofuel, Diislikütuse B7 või Petrooliga. Süttimis- või plahvatusohu vältimiseks tuleb kasutada üksnes diislikütust või petrooli. Mitte kunagi ei tohi kasutada bensiini, naftat, värvilahusteid, alkoholi või muid väga tuleohtlikke kütuseid. Väga madalate temperatuuride korral võib kasutada mittetoksilisi külmumisvastaseid vahendeid. Temperatuuri korral alla 5°C on soovitatav kasutada talvediislit.

6. TÖÖTAMISPÕHIMÕTTED

A. Põlemiskamber ja põlemiskambri kate, B. Ventilaator, C. Mootor, D. Pump, E. Kütusepaak, F. Toru (kaugküttega mudelid). Pumba abil imetakse kütus paagist, et saavutada töörõhk. Kütus suunatakse otsakusse, mis pihustab selle põletuskambrisse. Põlemine toimub õhu ja kütuse segu abil ning põlemisjäägid surutakse ventilaatori pöörlemisest tekkinud õhuvoolu abil välja. Otseküttega mudelite korral (JOONIS

7) satuvad põlemisjäägid soojendatud

keskkonda, kaugküttega mudelite korral (JOONIS 8) võivad põlemisjäägid sattuda toru kaudu soojendatud keskkonnast väljapoole. Elektroonilise kontrollkaardiga seotud andurid kontrollivad pidevalt soojendi nõuetekohast töötamist, peatades häirete korral tsükli.

HOIATUS: Enne soojendi sisselülitamist lugege tähelepanelikult peatükki „OHUTUSTEAVE”. TÄHTIS: Topeltpingega mudelite puhul (...DV) kontrollige pinge reguleerimise lüliti asendit (220-240 V / 110-120 V) (JOONIS 9). Kui elektrivõrgu pinge ei vasta soojendile seadistatud pingele, tuleb seda reguleerida. Vabastage kaane kaks kinnituskruvi (JOONIS 10), liigutage/ vajutage lülitit toitepinge väärtusel (JOONIS 11) ning kinnitage uuesti kaas (JOONIS 12).

KAHJUSTUSI. ►►7.1. SOOJENDI SISSELÜLITAMINE: ►7.1.1. Järgige kõiki ohutusjuhiseid. ►7.1.2. Kontrollige, kas kütusepaagis on kütust. ►7.1.3. Sulgege kütusepaagi kork (JOONIS 13).en

►7.1.4. Ühendage toitepistik elektrivõrku

SOOJENDI (VT PUNKTI 7.2). TÄHTIS: Kaugküttega mudelite puhul võidakse põlemisjääk suunata toru abil väljapoole. PAIGALDAGE TORU

JUHTNÖÖRE. ►►7.2. SOOJENDI LÄHTESTAMINE: Kui soojendi tavapärases töös tekib häire, siis soojendi seiskub. Kui lähtestamisnupus põleb punane tuli (JOONIS 17), siis tuleb soojendit lähtestada. Soojendi lähtestamiseks vajutage lähtestamisnupp lõpuni (JOONIS 18). Enne soojendi taaskäivitamist tuleb leida seiskumise põhjus ja see kõrvaldada (näiteks õhu sisse- ja/või väljavool on takistatud, ventilaatori seiskumine jne). Kui te ei suuda seiskumist põhjustanud probleemi lahendada, pöörduge tehnilise abi keskuse poole. ►►7.3. SOOJENDI VÄLJALÜLITAMINE: Viige lüliti „I/0” asendisse „0” (JOONIS 19). Leek kustub ja ventilaator jätkab tööd kuni põlemiskambri täieliku jahtumiseni. Ärge eemaldage toitepistikut elektrivõrgust enne jahtumistsükli lõppu.

20): ►8.1.1. Eemaldage kütusepaagi kork (A). ►8.1.2. Võtke lter (B) kütusepaagist välja. ►8.1.3. Puhastage lter (B) puhta kütusega ilma ltrit kahjustamata. ►8.1.4. Paigaldage lter (B) kütusepaaki tagasi. ►8.1.5. Sulgege kork (A). ►►8.2. TÕMBEFILTER (JOONIS 21) VASTAVALT MUDELILE: ►8.2.1. Võtke lter (A) oma pesast välja. ►8.2.2. Eemaldage voolikuklambrid (B). ►8.2.3. Eemaldage voolikud (C). ►8.2.4. Asendage lter (A) originaalltriga. ►8.2.5. Paigaldage voolikud (C) tagasi. ►8.2.6. Kinnitage voolikuklambrid (B). ►8.2.7. Asetage lter (A) oma kohale tagasi. ►►8.3. TÕMBEFILTER (JOONIS 22) VASTAVALT MUDELILE: ►8.3.1. Eemaldage padrun (A). ►8.3.2. Eemaldage padrunist lter (B), hoidke tihendid kindlas kohas. ►8.3.3. Puhastage lter (B) puhta kütusega ilma ltrit kahjustamata. ►8.3.4. Paigaldage lter (B) padrunisse tagasi. ►8.3.5. Asetage padrun (A) tagasi, jälgides tihendite õiget paigaldamist. ►►8.4. KÜTUSEPUMBA FILTER: Lugege ennetava hoolduse kava.

9. HOIUNDAMINE E TRANSPORT

HOIATUS: Enne soojendi liigutamist tuleb see seisma panna (VT PUNKTI 7.3), eemaldage toitepistik elektrivõrgust (JOONIS 23), oodake, kuni soojendi on täielikult jahtunud ja veenduge, et kütusepaagi kork oleks kütuselekke vältimiseks korralikult kinni. Kui te soojendit liigutate, hoidke seda horisontaalasendis.

SOOJENDI PARIMAL VIISIL HOIDMISEKS

SOOVITATAKSE TOIMIDA JÄRGMISELT: ►9.1. Tühjendage kütusepaak. Selleks eemaldage kütusepaagi all asuv kork (JOONISED 24 ja 25). Kõrvaldage kütus kehtivate õigusaktide kohaselt. ►9.2. Kui täheldate kütuses mustust, valage kütusepaaki puhast kütust ja tühjendage see uuesti. ►9.3. Sulgege kütusepaagi kork. ►9.4. Hoidke soojendit kuivas kohas ja kaitske võimaliku välise mõju eest.

10. RUUMITERMOSTAADI

ÜHENDAMINE Termostaadi ühendusega mudelitel eemaldage soojendi külge kinnitatud kork ja ühendage ruumitermostaat (lisaseade) (JOONIS 26-27).en

Kütusepaak Puhastada korra aastas või vajaduse järgi Tühjendada kütusepaak ja pesta seda puhta kütusega (VT PUNKTI 9.) Filtrid Puhastada ja vahetada korra aastas või vajaduse järgi (kontrollida terviklikkust) Puhastada ltrid (VT PUNKTI 8.) Kütusepumba lter Puhastada ja vahetada korra aastas või vajaduse järgi (kontrollida terviklikkust) Pöörduda tehnilise abi keskuse poole Elektroodid Puhastada vajaduse järgi Pöörduda tehnilise abi keskuse poole Ventilaator Puhastada vajaduse järgi Pöörduda tehnilise abi keskuse poole Põlemiskamber Puhastada vajaduse järgi Pöörduda tehnilise abi keskuse poole

12. RIKKEPÕHJUSTE KINDLAKSTEGEMINE

RIKE VÕIMALIK PÕHJUS VÕIMALIK LAHENDUS Soojendi ei käivitu või ei jää käima

1. Käivituslüliti on asendis

blokeeritud või rikkis

5. Ruumitermostaat (kui

see on olemas) on valesti seadistatud

7. Võõraine olemasolu

15) 2a. Ühendada toitejuhe õigesti elektrivõrku (JOONIS 14) 2b. Veenduda, et seadme voolupinge on nõuetekohane 2c. Topeltpingega mudelite puhul (... DV) (JOONIS 9) veenduda, et pinge reguleerimise lüliti oleks asendis, mis vastab elektrivõrgu voolupingele

3. Pöörduda tehnilise abi keskuse poole

4a. Lähtestada soojendi (VT PUNKTI 7.2) 4b. Pöörduda tehnilise abi keskuse poole

5. Reguleerida ruumitermostaadi temperatuur

kõrgemaks kui töökeskkonna temperatuur (JOONIS 16)

6. Täita paak uuesti kütusega ja vajaduse

korral lähtestada soojendi 7a. Tühjendada kütusepaak ja täita see puhta kütusega (VT PUNKTI 9) 7b. Puhastada ltrid (VT PUNKTI 8) 7c. Pöörduda tehnilise abi keskuse poole Soojendist eraldub töötamise ajal suitsu

1. Võõraine olemasolu

sissevooluava ees 1a. Tühjendada kütusepaak ja täita see puhta kütusega (VT PUNKTI 9) 1b. Puhastada ltrid (VT PUNKTI 8) 1c. Pöörduda tehnilise abi keskuse poole

2. Eemaldada kõik võimalikud takistused õhu

sissevooluava eest Soojendi ei lülitu välja

1. Elektroonika on rikkis 1. Pöörduda tehnilise abi keskuse pooleen