Titan 540D - Muruniiduk STIGA - Tasuta kasutusjuhend

KASUTUSJUHEND Titan 540D STIGA

See sümbol tähistab ETTEVAATUSE vajalikkust. Kui neid juhiseid hoolikalt ei järgita, võivad tulemuseks olla rasked vigastused ja/või varaline kahju.

Enne masina käivitamist lugege need juhised ja juuresolev brošüür „OHU-TUSJUHISED” hoolikalt läbi.

Vältige võõrainete sattumist hüdro- ja kütusesüsteemi. See võib süsteemi komponente raskelt kahjustada.

1.1 SÜMBOLID

Masinale on paigaldatud järgmised sümbolid. Nende eesmärk on tuletada teile meelde, et masina kasutamisel ja hooldamisel on vaja olla hoolas ning tähelepanelik.

Sümbolite tähendused

Ettevaatust!

Enne masina kasutamist lugege tähelepanelikult läbi masina kasutus- ja ohutusjuhend.

Ettevaatust!

Vältige maas vedelevaid esemeid.

Hoidke kõrvalseisjad eemal.

Ettevaatust!

Kandke alati kuulmiskaitsevahendeid.

Ettevaatust!

Originaallisaseadmetega varustatud masinaga ei tohi sõita üle 10° nurgaga kallakul (mitte üheski suunas).

Ettevaatust!

Muljumisvigastuste oht. Kui mootor töö- tab, hoidke köik kehaosad raamjuhtimis- süsteemist eemal.

Ettevaatust!

Põletusoht. Ärge puudutage summutit/katalüüsneutralisaatorit.

Ettevaatust!

Enne parandustööde alustamist cemaldage masina süütevõti.

Ettevaatust!

Muljumisvigastuste oht, pöörlev ventilaator

Muljumisvigastuste oht, pöörlev rihm

Muljumisvigastuste oht, mehaanilised osad

1.2 VIITED

1.2.1 Joonised

Kasutusjuhendis sisalduvad joonised on nummerdatud - 1, 2, 3 jne.

Joonistel kujutatud osad on tähistatud tähtedega A, B, C jne.

Viide osale C joonisel 1 on tähistatud kui „1:C”.

1.2.2 Pealkirjad

Juhendi pealkirjad on nummerdatud järgmise näite kohaselt.

„1.3.1 Üldine ohutuskontroll“ on jaotise „1.3 Ohutuskontroll“ alapealkiri ja kuulub selle jaotise alla.

Pealkirjadele viidates märgitakse tavaliselt ainult pealkirja number, näiteks „Vt 1.3.1.”

2 TEHNILISED ANDMED

2.1 MASINA ANDMED

	540 740
Mootori võimsus, kW	17,4 22,2
Käitusvõll Hüdraulika
Kiirus, km/h 0–20 0–20
Kaal, kg 714 731
Kõrgus, mm 1963/1475*
Pikkus, mm 2435
Laius, mm 1084
Mootoriõli, maht 3,4 liitrit 3,6 liitrit
Mootoriõli, klass Vt 5.3.
Hüdroõli	20 liitrit õli SAE 10W-30 Talvel kasutamise korral ISO VG 46. Vt 2.2.1
Öli rattamootorid	4 × 0,08–0,09 liitrit õli GL4/5 75W-90
Ümbritsev temperatuur	> -20 °C
Kütus	Diislikütus (EN590:96)
Paagi maht	42 liitrit

* Alla klapitud kaitseraamiga

2.2 HÜDRAULIKA – ÜLEVAADE

Järgmises tabelis on kirjeldatud hüdroväljundeid ja nende juhtelemente.

Lühend Tähendus Möötmed Maht*
PTO Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete käitami-seks. Vt jn 1.		2 × 1/2” + 3/8” tagasi-vooluava	42 l / 220 bar
PTOs Lisaseadme käitamiseks möeldud väljundi töö juhtimine. Vt jn 1.
Aux1 Väljundette paigaldatavate lisaseadmete lisaf-unktsioonide jaoks. Vt jn 1.		2 × 1/4” 12 l / 125 bar
Aux1s Väljundi Aux1 töö juhtimine. Vt jn 1.
Aux2f Väljundette paigaldatavate lisaseadmete lisaf-unktsioonide jaoks. Vt jn 1.		2 × 1/4” 12 l / 125 bar
Aux2r (740) Väljund taha paigaldatavate lisaseadmete lisaf-unktsioonide jaoks. Vt jn 1.		2 × 1/4” 12 l / 125 bar
Aux2S Väljundite Aux2f ja Aux2r töö juhtimine, olene-valt juhtimiselemendist Aux2fr. Vt jn 1.
Aux2fr (740) Väljundi Aux2f või Aux2r aktiveerimine. Vt jn 1.
L	Seadmetõstur. Vt jn 1.
Ls	Seadmetõsturi töö juhtimine ja kabiini alla pai-galdatavate seadmete tõstmine. Vt jn 1.

2.2.1 Hüdroöli

Soovitatav on SAE 10W-30.

Talvel kasutamise korral saab kasutada öli ISO VG 46. Samuti saab selle öliga asendada öli SAE 10W-30, kui hüdrojõudlus on madal.

2.3 LISASEADMED

Lisaseadmete hankimiseks võtke ühendust volitatud müügiesindajaga. Lugege läbi lisaseadmega kaasas olevad juhised.

3 KIRJELDUS

3.1 ÜLEKANNE

See masin on neljarattaveoga. Mootori jõud kan-takse veoratastele üle hüdrosüsteemiga. Neli ratast on varustatud eraldi hüdromootoritega. Diisel-mootor veab hüdropumpa (2:P), mis pumpab öli läbi rataste hüdromootorite (2:M).

Hüdromootorid on ühendatud hüdropumbaga, nagu on kujutatud joonisel 2.

See tähendab, et esi- ja tagarattaid sunnitakse pöörlema samal kiirusel, kuid kiirus võib paremal ning vasakul küljel erineda.

3.2 ROOLISÜSTEEM

Kui keerate rooli, hoidke köik kehaosad masina pöördepunktist eemal. Eksisteerib raskete muljumisvigastuste oht, kui möni kehaosa peaks masina taga- ja eesosa vahele jääma.

Masinal on võimendiga raamjuhtimissüsteem. See tähendab, et masina raam on jaotatud ees- ja tagaosaks, mida saab üksteise suhtes pöörata.

Raamjuhtimine tähendab, et masinal on äärmiselt väike pöördering ning sellega on hõlbus ümber puude ja muude takistuste pöörata.

3.3 OHUTUS

3.3.1 Elektrooniline ohutussüsteem

Masin on varustatud elektroonilise ohutussüsteemiga. Ohutussüsteem seiskab teatud toimingud või takistab selliste teatud toimingute tegemist, mis võivad olla ohtlikud. Näiteks ci saa käivitada mootorit, kui siduripedaal/seisupidur ci ole alla vajutatud.

Ennc masina kasutamist tuleb alati veenduda, et ohutussüsteem on töökorras.

3.3.2 Ohukolmnurk

Masinaga on kaasas ohukolmnurk. Hädaolukorras tuleb see kooskõlas kohalike eeskirjadega asetada teele.

Enne masinaga sõitma minemist kontrollige alati, kas ohukolmnurk on kaasas.

3.3.3 Turvavöö (1:G)

Masinaga sõitmisel kasutage alati turvavööd.

3.3.4 Kaitseraam (1:N)

Masin on varustatud kaitseraamiga.

Masinaga sõitmisel peab kaitseraam olema alati ülestõstetud ascendis. Klappige raam alla ainult siis, kui sõidate tasasel pinnal ning raam peab kitsast kohast läbi pääsemiseks olema alla klapitud.

3.4 JUHTELEMENDID

Juhtelementide kirjeldused on koondatud nende asukoha järgi masinal.

Juhtelemendid – roolikonsool ja pe- daalid

Vt 3.4.2.

Juhtelemendid – juhtpaneel

Vt 3.4.3.

Juhtelemendid – muu

Vt 3.4.4.

Iste on varustatud masina ohutussüsteemiga ühen-datud ohutuslülitiga. See tähendab, et kui istmel kedagi ei istu, ei ole teatud ohtlikud toiminguid võimalikud. Vt ka 5.7.2.

3.4.1.1 Istme reguleerimine taha-/ettepoole (1:A1)

1. Viige juhthoob (1:AJ) üles.
2. Seadke iste soovitud asendisse
3. Vabastage juhthoob istme fikscerimiseks.

3.4.1.2 Istmevedrustuse reguleerimine (1:A2)

Istmevedrustust saab nupu abil kehakaalu järgi sobivaks regulcerida.

Jäigem vedrustus: pöörake nuppu päripäeva. Pehmem vedrustus: pöörake nuppu vastupäeva. Vedrustuse jäikust näitab nupu juures märgutuli (1:J2). Öige jäikuse korral põleb märgutuli roheli-selt.

3.4.1.3 Seljatoe kaldenurga reguleerimine (1:A3)

Seljatoe kallet saab nupu abil sobivaks reguleeri-da.

3.4.1.4 Käetoe reguleerimine (1:A4)

Käetoe kaldenurka saab asjakohase nupu abil sobivaks reguleerida.

3.4.1.5 Hoiukast (1:F)

Istme all on hoiukast.

3.4.2 Juhtelemendid – roolikonsool ja pedaalid

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin töötab.

Rooliratast saab sujuvalt tõsta ja langetada ning samuti saab muuta selle nurka. Vt 3.4.2.5 ja 3.4.2.2.

3.4.2.2 Rooliratta körguse reguleerimine (1:B2)

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin töötab.

Rooliratta kõrgus on reguleeritav astmeteta.

Lôdvendage nuppu roolisambal ja tõstke või langetage rooliratas soovitud asendisse. Pingutage nuppu.

3.4.2.3 Esituli (1:B3)

Esitule sisselülitamiseks tömmake lülitit (1:H). Esitule väljalülitamiseks vajutage lülitit.

3.4.2.4 Rooliratta nurga reguleerimine (1:B4)

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin töötab.

Rooliratta nurk on reguleeritav astmeteta.

Vabastage roolisamba küljel fiksaator ja reguleeri- ge rool soovitud asendisse. Pingutage fiksaatorit.

3.4.2.5 Sõidu-/sõidupiduripedaal (1:B5)

Kiire aeglustamise vajaduse korral laske pedaal järsult lahti. NB! Sellisel juhul mõjub juhile tugev inertsjõud.

Mitte kunagi ärge vajutage sõidupedaali, kui seisupidur on sees. Sellisel juhul rakendub seisupidurile ebatavaliselt suur koormus, mis lühendab selle kasutusiga.

Pedaali asend määrab mootori ja veorataste vahelise ülekandesuhte (st masina kiiruse). Sõidupidur rakendub pedaali vabastamisel või neutraalasendi poole lükkamisel.

1. Pedaali ettepoole vajutamine – masin hakkab edasisuunas liikuma.
2. Pedaal vabastatud – masin seisab paigal.

3. Pedaali tahapoole vajutamine – masin tagurdab.

4. Pedaali neutraalasendi poole vajutamine – masin pidurdab.

Kui ohuolukorras vajutate pedaali tahapoole, kuid masin ei pidurdu ootuspäraselt, kasutage avariipidurina vasakpoolset pedaali (1:B6). NB! Sellisel juhul rakendub seisupidurile ebatavaliselt suur koormus, mis lühendab selle kasutusiga.

3.4.2.6 Seisu-/avariipidur (1:B6)

Mitte kunagi ärge vajutage pedaali söidu ajal, välja arvatud ohuolukorras. Pedaali vajutamine söidu ajal lühendab seisupiduri kasutusiga ja vähendab selle toimet.

Pedaalil on järgmised funkt- sioonid: •masina seismisel – seisupidur, •töötamise ajal – avariipidur. Kui pedaal on täielikult alla va- jutatud, süttib märgutuli (1:13).

3.4.2.7 Tōkesti, seisupidur (1:B7)

Mitte kunagi ärge vajutage sõidupedaali (1:B5), kui seisupidur on sees. Sellisel juhul rakendub seisupidu- rile ebatavaliselt suur koormus, mis lü- selle kasutusiga.

Tõkesti fikseerib pedaali (1:B6) allavajutatud asendisse. Funktsiooni kasutatakse masina liikumise tõkestamiseks kallakutel, transportimisel jne, kui mootor ei tööta.

Tõkestamine

1. Vajutage pedaal (1:B6) täielikult alla. Märgutuli (1:I3) süttib.
2. Vajutage tökestit.
3. Vabastage pedaal.
4. Vajutage pedaal (1:B6) täielikult alla.
5. Vabastage pedaal.

Vabastamine

3.4.3 Juhtelemendid – juhtpaneel

3.4.3.1 Drosselihoob (1:D1).

Juhib mootori pöörlemissagedust.

Eesmine asend – täisgaas (masinaga töötamisel peaks mootor töötama alati täisgaasil).

Tagumine asend – tühikäik.

3.4.3.2 Süütelukk (1:D2)

Süütelukku kasutatakse mootori käivitamiseks ja seiskamiseks.

Süütelukul on neli järgmist asendit.

Eelsoojendusasend. Silindreid soojendatakse käivitamisele kaasa aitamiseks. Hoidke selles asendis enne mootori käivitamist madalate välistemperatuuride korral.

Max 5 sekundit.

Seisuasend. Mootor on seisatud. Võtme saab eemalda.

Tööasend. Mootori käivitamisel jäctakse asend vahele, kuid kasutatakse siis, kui mootor töötab.

Käivitusasend. Kui keerate võtme vcdrukoormusega käivitusasendisse, aktiveeritakse starter. Kui mootor on käivitatud, laske sellel tööasendisse naasta.

3.4.3.3 Seadmetõstur (1:Ls)

See juhthoob juhib nii hüdraulilist seadmetõsturit masina ees (1:L) kui ka kabiini alla paigaldatavate seadmete tõstesilindrit. Need on ühendatud jada-misi.

Juhthoob (1:Ls) töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud.

Samas saab selle viia ujuvasendisse ka väljalülitatud mootoriga.

Mitte kunagi ärge lahkuge masinast, kui lisascade on transpordiasendis. Eksistecrib raskete muljumisvigastuste oht, kui lisascade hoova tahtmatul liigutamisel kiiresti alla vajub.

Hooval on neli järgmist asendit.

Ujuvasend. Viige hoob eesmisesse asendisse, kus hoob lukustub. Lisaseade langetatakse ujuvasendisse. Ujuvasendis toetub lisaseade alati ühesuguse survega vastu maapinda, järgides maapinna kontuure. Töötamisel kasutage alati ujuvasendit.

Langetaminc. Lisaseade langetatakse söltumata selle kaalust. Langetusjõu määrab lisaseadme kaal ja hüdrosüstecmi langetamistoimingul rakendatav jõud.

Lukustamine transpordiasendisse. Pä- rast tõstmist ja langetamist on hoob naasnud neutraalasendisse. Lisaseade on lukustatud transpordiasendisse.

Tõstmine. Viige hoob tagumisse asendisse, kuni lisascade tõuseb kõrgeimasse asendisse (transpordiasend). Seejärrel vabastage hoob ja lisascade lukustub trans-pordiasendisse.

3.4.3.4 Hüdrojuhtelement (1:Aux1s)

Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni-de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest.

See juhtelement töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud ning lisaseadme asjakohase funktsiooni juurde kuuluvad hüdrovoolikud on ühendatud hüdroväljundiga (1:Aux1).

3.4.3.5 Hüdrojuhtelement (1:Aux2s)

Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni-de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest. See juhtelement töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud ning lisaseadme asjakohase funktsiooni juurde kuuluvad hüdrovoolikud on ühendatud järgmisel viisil.

• Lisaseade ees, ühendatud hüdroväljundi (1:Aux2f) kaudu.
• 740: lisaseade taga, ühendatud hüdroväljundi (1:Aux2r) kaudu. Vt ka 3.4.3.9.

Hüdroväljundid tagaosas on paralleelühendusega.

3.4.3.6 Lüliti (1:Os)

Lüliti abil saab sujuvalt määrata elektroonilise lõikekõrguse reguleerimise funkt-siooniga lõikeaparaadi lõikekõrguse. Lüliti juhib kontakti (10), vahetades polaarsust.

3.4.3.7 Lüliti (1:PTOs)

Lüliti ette paigaldatava lisaseadme töö käivitamiseks ja seiskamiseks. Lülitil on kaks järgmist asendit.

1. Lüliiti eesmise osa vajutamine – käitusvöll rakendatakse. Sümbol süttib.
2. Lüliiti tagumise osa vajutamine – käitusvöll lahutatakse.

Hüdrosüsteemi rõhu tarbetu suurendamise vältimiseks sättige enne hüdrokäitusvõlli rakendamist drosselihoob veerandi peale.

Lüliti aktivecrib klapi, mis kannab hüdropumba jõu üle ette paigaldatavasse lisaseadmesse. Seejärel juhitakse jõud eesmise hüdroväljundi (1:PTO) kaudu hüdrauliliselt tööriista.

3.4.3.8 Lüliti (1:Ts)

12 V Lülitil on kolm asendit ja seda saab kasutada näiteks liivapuisturiga.

Lüliti juhib kontakti (1:T).

3.4.3.9 Lüliti (1:Aux2fr) (740)

Lülitil on kaks asendit, mis määravad, milline hüdroväljund juhtelemendi (1:Aux2s) abil aktiveceritakse: ette paigal-

datava lisaseadme hüdroväljund (1:Aux2f) või taha paigaldatava lisaseadme hüdroväljund (1:Aux2r). Vt ka 3.4.3.5.

3.4.4 Juhtelemendid – muu

3.4.4.1 Lukustustihvtid, ees (1:C1)

Masinal on ees ja taga pesad eri lisaseadmete tarvis. Lisaseade kinnitatakse pärast paigaldamist paigale kahe lukustustihvti abil.

Lisaseadme kinnitamiseks tõsturi külge toimige järgmiselt.

1. Sisestage lukustustihvt täielikult väljastpoolt.

2. Asetage jalg lukustustihvtile ja pöörake tahapoole, kuni see lukustub.

Ärge pöörake lukustustihvti käega. Muljumisvigastuste oht.

Vabastamiseks toimige järgmiselt.

1. Pöörake lukustustihvti ettepoole, kuni see vaba- neb.
2. Tõmmake lukustustihvt välja.

3.4.4.2 Lukustustihvtid, taga (1:E1)

Masinal on ces ja taga pesad cri lisascadmete tarvis. Lisascade kinnitatakse pärast paigaldamist paigale kahe lukustustihvti abil. Tagaosa lukustustihvtid lukustuvad soontesse pärast paigaldamist.

3.4.4.3 Peatoitelüliti (1:E2)

Enne elektrisüsteemiga seotud tööde tegemist tuleb toiteahel peatoitelüliti abil katkestada.

3.4.4.4 Mootorikatted

Masinaga tohib töötada vaid suletud ja kinnitatud mootorikatetega. Põletuste ja muljumisvigastuste oht.

Mootoriosadele juurdepääsemiseks on neli eemaldatavat katet. Katete avamiseks toimige järgmiselt.

Kate paremal ja vasakul küljel (1:K)

Eemaldamine

1. Eemaldage eesmised ja tagumised kummirihmad (1:J).
2. Tõmmake katet ülespoole, klappige alla ja tõmmake ära.
3. Laske kate üle ratta sisekülje.
4. Sisestage katte ülaosa masina V-soonde ja si- sestage all kontrolltihvt.
5. Kinnitage eesmised ja tagumised kummirihmad.

Paigaldamine

Eesmine kate (1:R)

Eemaldamine

1. Eemaldage kaks eesmist kummirihma.
2. Avage lukustusnupud (4:B).
3. Liigutage katet ette ja üles.
4. Joondage kate.
5. Sisestage lukustusnupu kõrvad ülal avadesse ja sulgege lukustusnupud.
6. Kinnitage kaks kummirihma.

Paigaldamine

Masinaga sõitmisel peab kaitscraam olema alati ülestõstetud asendis. Klappige raam alla ainult siis, kui sõidate tasasel pinnal ning raam peab kitsast kohast läbi pääsemiseks olema alla klapitud.

1. Eemaldage kinnitustihvt (11:T1) ja tihvt (11:T2).
2. Klappige raam tahapoole alla.
3. Sisestage uuesti tihvt ja kindlustage kinnitus-tihvtiga.
4. Eemaldage kinnitustihvt ja tihvt.
5. Avage raam ülestöstetud asendisse.
6. Fikseerige raam tihvti ja kinnitustihvti abil ülestõstetud asendisse.
7. Pingutage nuppu (11:T3), kuni loksumine kaob.

Raami avamine ülestöstetud asendisse

3.4.4.6 Treileri elektripistikupesa (1:R)

Treileri jaoks mõeldud 7-viiguline pistikupesa.

3.4.4.7 Kütusepaagi kork (3:A)

Kütusepaagi kork diislikütuse lisamiseks asub istme taga.

3.4.4.8 Lahutushoob (5, 6:F)

Hoob astmeteta ülekande lahutamiseks. Võimaldab masina liigutamist.

Lahutushoob ei tohi mitte kunagi olla väljas- ja seespoolse asendi vahel. See kuumutab ülekande üle ja kahjustab seda.

Masinat ei tohi mitte kunagi pukseerida, seda võib vajaduse korral treilerile ja treilerilt teisaldada. Pukseerimine kahjustab ülekannet

Hooval on kaks järgmist asendit.

Hoob seespool –

hüdropump on tavapäraseks kasutamiseks raken-datud.

Hoob väljaspool –

Hüdroöli juhitakse hüdropumbast mööda, nii et see vöib voolata süsteemis, ilma et hüdropump seda tökestaks. Masinat saab liigutada. Samas on vool piiratud ning masina liigutamiseks on vaja rakendada suhteliselt palju jõudu.

3.4.4.9 Käsipump (5:J) (540)

Kui diislipump on tõmmanud sisse õhku (nt pärast kütuse lõppemist), ei saa mootor ise uut kütust sisse tõmmata. Seetõttu tuleb kütust enne mootori käivitamist käsipumba abil pumbata.

3.4.4.10Kaitseraam (1:N)

Masinaga sõitmisel peab kaitseraam olema alati ülestõstetud asendis. Klappige raam alla ainult siis, kui sõidate tasasel pinnal ning raam peab kitsast kohast läbi pääsemiseks olema alla klapitud.

1. Eemaldage kinnitustihvt (11:T1) ja tihvt (11:T2).
2. Klappige raam tahapoole alla.
3. Sisestage uuesti tihvt ja kindlustage kinnitus-tihvtiga.
4. Eemaldage kinnitustihvt ja tihvt.
5. Avage raam ülestöstetud asendisse.
6. Fikseerige raam tihvti ja kinnitustihvti abil ülestõstetud asendisse.
7. Pingutage nuppu (11:T3), kuni loksumine kaob.

Raami ayamine ülestöstetud asendisse

3.5 INDIKAATORID

3.5.1 Kütusenäidik (1:I1)

Kütusenäidik näitab kütusetaset kütusepaagis.

3.5.2 Istmevedrustuse märgutuli (1:l2)

Näitab istmevedrustuse jäikust. Vt 3.4.1.2.

3.5.3 Piduri märgutuli (1:I3)

Mitte kunagi ärge töötage masinaga, kui piduri märgutuli põleb. See mõjub negatiivselt seisu/-avariipidurile.

Piduri märgutuli hoiatab rakendatud sei-supidurist (1:B6).

Vt 3.4.2.6.

3.5.4 Aku laadimise märgutuli (1:14)

Mitte kunagi ärge laske mootoril töötada, kui laadimise märgutuli põleb. See tühjendab aku.

Aku laadimise märgutuli annab probleemist märku, kui süüde on tööasendis.

Aku laadimise märgutuli hoiatab sellest, et mootori generaator ei lae enam akut. Kui mootor ei tööta, peaks märgutuli põlema, kuna generaator ei lae akut.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, tühjeneb aku ja mootorit ci saa pärast enam käivitada. Viige masin volitatud remonditöökotta parandusse.

3.5.5 Hüdroõlitemperatuuri märgutuli (1:I5)

Kui temperatuuri märgutuli põleb, ei tohi mootorit mitte mingil juhul käita-da. Raske mootorikahjustuse oht.

Hüdroölitemperatuuri märgutuli annab probleemist märku, kui süüde on tööasendis.

Hüdroõlitemperatuuri märgutuli hoiatab hüdroõlitemperatuuri tõusmisest ohtliku tasemeni.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, toimige järgmiselt.

• Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge mootorit seisake.
• Puhastage ôlijahuti väljastpoolt lehtedest, rohust või mis tahes muust kõrvalisest materjalist. Vt 5.13.
• Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur langeb ja märgutuli kustub. Pärast seda võib masinat tavapärasel viisil edasi kasutada.
• Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, seisake masin ja viige see volitatud remonditöökotta parandusse.

3.5.6 Mootoritemperatuuri märgutuli (1:I6)

Kui mootoritemperatuur tõuseb liiga kõrgele, annavad sellest märku nii märgutuli kui ka sumisti.

Kui temperatuuri märgutuli põleb või kõlab sumisti signaal, ei tohi mitte mingil juhul lasta mootoril töötada võimsamalt kui tühikäigupööretel. Raske mootorikahjustuse oht.

Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti annavad probleemist märku, kui süüde on tööasendis.

Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti hoiatavad mootoritemperatuuri tõusmisest ohtliku tase- meni.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda ega sumisti signaal kõlada. Kui masinaga töötamise ajal märgutuli süttib ja kõlab sumisti signaal, toimige järgmiselt.

• Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge mootorit seisake.
• Puhastage radiaator väljastpoolt lehtedest, rohust või mis tahes muust kõrvalisest materjalist. Vt 5.13.
• Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur langeb ning märgutuli kustub ja sumisti vaikib. Pärast seda võib masinat tavapärasel viisil edasi kasutada.
• Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, seisake masin ja viige see volitatud remonditöökotta parandusse.

Kui mootoritemperatuur on liiga kõrge, kontrollige jahutusvedeliku taset. Vt 5.4.

3.5.7 Õlirõhu märgutuli (1:I7)

Kui õlirõhu märgutuli põleb, ei tohi mootorit mitte mingil juhul käitada. Raske mootorikahjustuse oht.

Õlirōhu märgutuli annab probleemist märku, kui süüde on tööasendis.

Ölirõhu märgutuli hoiatab mootoriõli rõhu lange-misest ohtliku tasemeni. Kui mootor ci tööta, peaks märgutuli põlema, kuna õli ei ole rõhu all. Tõötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, sei-sake viivitamatult masin ja viige see volitatud re-monditöökotta parandusse.

3.5.8 Töötunniarvesti (1:18)

Näitab töötundide arvu. Töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud.

3.5.9 Öhufiltri märgutuli (5,6:19)

Märgutuli hoiatab ummistunud õhufiltrist. Kui märgutuli põleb punaselt, tuleb õhufilter asendada. Pärast asendamist vajutage märgutule lähtestami-seks selle nuppu.

3.5.10 Hüdroõlitaseme indikaator (8:I10)

Õlitase peaks olema läbi klaasi nähtav, kui masin seisab tasasel pinnal.

Kui ôlitase on liiga kõrge, võib õli väljalaskeklapist välja voolata. Kui ôlitase on liiga madal, võib õli üle kuumeneda ja hüdrosüsteemi kahjustada.

4 KASUTUSVALDKONNAD

Masinat tohib kasutada ainult originaallisaseadmetega.

Masina jaoks on saadaval lisakomplektid, mis on vajalikud üldkasutatavatel teedel söitmiseks. Komplektid on koostatud kooskõlas kohalike suunistega. Ostuteabe saamiseks ja ostmiseks võtke ühendust volitatud müügiesindajaga.

5 MASINA KÄIVITAMINE JA SELLEGA TÖÖTAMINE

Masinaga tohib töötada vaid suletud ja kinnitatud mootorikatetega. Põletuste ja muljumisvigastuste oht.

Kui mootor töötab, veenduge, et mitte kedagi ei ole masina pöördepunkti lähedral. Eksisteerib raskete muljumisvigastuste oht, kui mõni kehaosa peaks masina taga- ja cesosa vahele jääma.

Olenevalt kasutatavast lisaseadmest võib osutuda vajalikuks paigaldada masinale vastukaalud. Rattateljele rakenduv surve ei tohi ületada 900 kg või 70% masina kogumassist.

5.1 TOIMINGUD ENNE KÄIVITAMIST

Enne masina käivitamist tehke järgmist.

• Kontrollige kütuse taset ja vajaduse korral täitke paak.
• Kontrollige mootoriöli taset.
• Kontrollige jahutusvedeliku taset.
• Kontrollige, ega õhufiltri märgutuli pole süttinud.
• Kontrollige, kas veeseparaatori ja õlifiltri kraanid on lahti.
• Kontrollige, cga vecseparaator ci sisalda vett. Vajaduse korral tühjendage.
• Kontrollige ölitaset hüdroöli paagis. Vt 3.5.10.
• Kontrollige ohutust.
• Kontrollige, kas lahutushoob on seespoolses ascendis. Vt 3.4.4.8.

Neid toiminguid on kirjeldatud allpool.

5.2 TANKIMINE

Diislikütus on väga kergesti süttiv. Hoidke kütust alati selleks otstarbeks möeldud anumates.

Valage või lisage kütust ainult väljas ja mitte kunagi ärge suitsetage samal ajal. Enne mootori käivitamist täitke paak kütusega.

Mitte kunagi ärge eemaldage kütusekorki ega valage kütust juurde, kui mootor töötab või on veel soe.

Mootorit ei tohi käitada rapsiseemne baasil toodetud diislikütusega (RME). Lisateabe saamiseks võtke ühendust mootori tootjaga.

Kui täidate kütust lisades kütusega ka täitetoru, põhjustab see lekke ja tuleohu.

Kasutage ainult sellist diislikütust, mis vastab jaotises 2.1 märgitud spetsifikatsioonile.

1. Avage kütusekork (3:A).
2. Lisage diislikütust kuni täitetoru allosani. Kui lisate kütust nii palju, et ka täitetoru saab täide- tud, lekib kütus välja, sest see paisub soojene- des.
3. Sulgege kütusekork.

5.3 TASEME KONTROLLIMINE, MOOTORIÖLI

Kontrollige ölitaset enne igat masina kasutamise korda. Masin peaks seisma tasasel pinnal. Kontrollige järgmisel viisil.

1. Pühkige möötevarrast (5, 6:K) ümbritsev ala puhtaks ja tömmake varras üles.
2. Pühkige möötevarras puhtaks.
3. Libistage mõõtevarras täilikult alla ja scejärel tömmake uuesti üles.
4. Vaadake õlitaset. õlitase peaks jääma mõõte- varda asjakohaste märkide (5, 6:K1) vahele.

Vajaduse korral eemaldage ôlikork (5, 6:G) ja lisage ôli kuni märgini.

Kasutage API CF-i või kõrgema klassi õli (kuid mitte CG, soovitatav on CI-4) kooskõlas järgmise temperatuuridiagrammiga.

Mitte kunagi ärge kasutage ölilisandeid.

SAE 10W SAE 20W SAE 10W-30 SAE 15W-40 SAE 20 SAE 30 SAE 40 SAE 20W - 50 -20°C -10°C 0°C 10°C 20°C 30°C 40°C 50°C

Õlitase ei tohiks mitte kunagi olla alumisest märgist madalamal. See võib põhjustada mootori ülekuumcenemist. Kui õlitase on ülemisest märgist kõrgemal, laske osa öli välja kuni õige taseme saavutamiseni. Vt 6.7.

Kui olete lôpetanud ôlitaseme reguleerimise, kee-rake kork peale.

5.4 TASEME KONTROLLIMINE, JAHUTUSVEDELIK

Kui jahutusvedelikku ei ole, ei tööta temperatuuri märgutuli. See võib põh-justada mootori tõrke.

Kontrollige jahutusvedeliku taset enne igat ma- sina kasutamise korda.

Kontrollige järgmisel viisil.

1. Mootor peab kontrollimise ajal olema külm.

2. Eemaldage mootori eesmine kate. Vt 3.4.4.4.

3. Keerake radiaatorikork (10:Q) lahti ning kontrollige, kas jahutusvedeliku tase ulatub täi-teavani.

4. Keerake radiaatorikork tagasi.
5. Kontrollige, kas jahutusvedeliku tase paisupaagis ulatub alumise märgini (5, 6:D2). Vajaduse korral lisage jahutusvedelikku. Vt allpool.

5.4.1 Jahutusvedeliku lisamine

Järgige jahutusvedeliku lisamisel järgmist.

• Kasutage alati jahutusaine ja vee segu. Mitte kunagi ärge kasutage ainult vett.
• Segage vesi ja jahutusaine aimega varustaja juhiste järgi.
• Mitte kunagi ärge segage kokku eri jahutusaineid.
• Kasutage pehmet (kaltsiumivaba), destilleeritud või demineraliseeritud vett.

Mootor peab vedeliku lisamise ajal olema külm.

Kui avate radiaatorikorgi siis, kui mootor on kuum, võib radiaatorist pursata välja kuum vesi ja põhjustada raskeid põletusvigastusi.

Lisamiseks toimige järgmiselt.

1. Eemaldage mootori eesmine kate.
2. Kontrollige, kas jahutussüsteemi köik ühendused on tihedalt kinni.
   . Kontrollige, kas jahutussüsteemi köik kraanid on kinni ja tihendatud.

3. Kontrollige, kas jahutussüsteemi köik voolikud on terved ja tihedalt kinni.

4. Keerake radiaatorikork (10:Q) lahti.

5. Täitke radiaator aeglaselt jahutusvedelikuga. Jahutusvedeliku lisamisel ei tohi tekkida öhumulle. Täitke radiaator kuni täiteavani.
6. Keerake radiaatorikork tagasi.
7. Avage paisupaagi kork (5, 6:D) ja lisage segu kuni alumise märgini, mis tähistab segu taset külma mootori korral.
8. Sulgege paisupaagi kork.
9. Käitage mootorit töötemperatuuri saavutamiscni ja kontrollige jahutusvedeliku taset paisupaagis. Jahutusvedeliku tase peaks nüüd ulatuma ülemise märgini (5, 6:D1), mis tähistab taset kuuma mootori korral.
10. Kui jahutusvedeliku tase ei ulatu ülemise märgini, laske mootoril jahtuda ja lisage paisupaaki veel jahutusvedelikku.

5.5 ÖHUFILTRI MÄRGUTULI

Kontrollige, cga õhufiltri märgutuli (5, 6:I9) pole süttinud.

Kontrollige, vt 3.5.9.

Filtri asendamise juhised leiate jaotisest 6.13.

5.6 VEESEPARAATOR

Kontrollige, kas veeseparaatori ujuk on (12, 13:C3) põhjas.

Kontrollige, kas veeseparaatori kraan on lahti. Vt jn 10.

5.7 OHUTUSKONTROLL

Masina kontrollimisel veenduge, et köik ohutusnõuded on täidetud.

Ohutust tuleb kontrollida enne igat ma- sina kasutamise korda.

Kui kas või üks järgmistest ohutus-nõuetest ei ole täidetud, ei tohi masinat kasutada! Viige masin remonditöökotta parandusse.

5.7.1 Üldine ohutuskontroll

Osad/toimingud	Leid/tulemus
Kütusevoolikud ja ühendused	Ei leki.
Toitekaablid Korral	likult isoleeritud.Mehaanilisi kahjustusi ei ole.
Heitgaasisüsteem	Uhenduskohad ei leki.Kõik kruvid on pingutatud.
Hüdrovoolikud Ei	leki. Ei ole kahjustatud.
Sõitke masinaga edasi-tagasi ning vabastage sõidu-/sõidupiduripedaal.	Masin peaks peatuma.
Proovisõit Masin ei	vibreeri ebaharilikult.Tavatu müra puudub.

5.7.2 Elektroonilise ohutussüsteemi kontroll

Enne masina kasutamist tuleb alati veenduda, et ohutussüsteem on töökorras.

Olek Toimingud Leid/tulemus
Siduri-piduripedaal ei ole alla vajutatud. Käitusvöll ei ole rakendatud.	Proovige käi- vitada.	Mootor ei tohiks käivitu-da.
Siduri-piduripedaal ei ole alla vajutatud. Käitusvöll on raken-datud.	Proovige käi- vitada.	Mootor ei tohiks käivitu-da.
Mootor töötab. Käi-tusvöll on rakenda-tud.	Tõuske ist-melt.	Käitusvöll peaks lahu-tuma.
Scadmetõsturi juht-hoob ei ole ujuva-sendis.	Proovige rakendada käitusvölli.	Käitusvölli ei tohiks saada rakendada.

5.8 KÄIVITAMINE

1. Kontrollige, kas käitusvöll on lahutatud.
2. Ärge hoidke jalga gaasipedaalil.
3. Viige drosselihoob veerandi peale.
4. Vajutage piduripedaal täielikult alla. Märgutuli (1:I3) peaks süttima.

5. Kui peate käivitama külma mootori madalamatel öhutemperatuuridel, tuleks mootorit eelsoojendada. Vt 3.4.3.2. Pärast eelsoojendust keerake süütevõtit ja käivitage mootor.

6. Masinat ei tohiks mitte kunagi käitada täis- võimsusel kohe pärast külma käivitamist, kui hüdroõli on veel külm. Soojendage hüdroõli, käitades mootorit drosselihoovaga vccrandi peal. Käitage mootorit mõni minut kooskõlas järgmise diagrammiga.

Näide. -10 °C juures käitage mootorit drosselihoo-vaga veerandi peal 18 minutit. Masinaga töötamisel peaks mootor töötama alati täisgaasil.

Hüdrosüsteemi rõhu tarbetu suurendamise vältimiseks sättige enne hüdrokäitusvõlli rakendamist drosselihoob veerandi peale.

5.9 VÕIMENDIGA JUHTIMISSÜS-TEEM

Kui keerate rooli, juhib võimendiga juhtimissüsteem masina hüdrosüsteemi jõu roolisüsteemi. See muudab täisvõimsusel töötava mootori korral masina roolimise väga lihtsaks.

Mootori pöörete vähendamisel väheneb ka juhti-missüsteemi võimendus.

5.10 KASUTUSNÕUANDED

Tagage alati, et mootoris on nôutud kogus ôli. Eriti kallakutel sõites. Vt 5.3.

Sõitke kallakutel ettevaatlikult. Kalla-kust üles või alla sõites ei tohi järsult kiirendada või pidurdada. Ärge mitte kunagi sõitke kallakuga ristisuunas. Liikuge ülalt alla või alt üles.

Masinaga ei tohi sõita üle 10° nurgaga kallakul (mitte üheski suunas).

Kallakutel ja järskudes kurvides vä- hendage kiirust, et vältida masina üm- berminekut või juhtivuse kaotamist.

Täiskäigul ja -gaasiga söites ärge keerake rooli täielikult välja. Masin vöib ker-gesti ümber minna.

Hoidke käed ja sõrmed raamjuhtimissüsteemi liigendist ja istmeklambrist eemal. Muljumisvigastuste oht. Ärge söitke masinaga, kui mootorikatted on avatud.

Olenevalt kasutatavast lisaseadmest võib osutuda vajalikuks paigaldada masinale vastukaalud. Rattateljele rakenduv surve ei tohi ületada 900 kg või 70% masina kogumassist.

5.11 SEISKAMINE

Lahutage käitusvöll. Rakendage seisupidur.

Laske mootoril 1–2 minutit tühikäigul töötada.

Keerake mootori seiskamiseks süüde välja.

Kui jätate masina järelevalveta, eemaldage süütevõti.

Mootor võib pärast seiskamist olla väga kuum. Ärge puudutage ei summutit ega muid mootoriosi. See võib põhjustada põletusvigastusi.

5.12 KÜTUSESÜSTEEMI TÜHJEN-DAMINE (540)

Kui kütusesüsteemis on õhku, tuleb see käsitsi eemaldada. Öhk võib kütusesüsteemi sattuda järgmistel põhjustel.

• Pärast kütuse löppemise töttu seiskumist.
• Pärast filtri vahetamist.
• Pärast veeseparaatori tühjendamist.
• Pärast kütusesüsteemi parandamist.

Ärge mitte kunagi proovige õhku eemaldada, pöörates mootorit starteriga. See kahjustab starterit.

Õhu cemaldamiseks toimige järgmiselt.

1. Veenduge, et kütusepaak on täis.
2. Avage köik kütusesüsteemi kraanid.
3. Pumbake käsipumba (5:J) abil, kuni õhk on kütusesüsteemist eemaldatud.
4. Proovige käivitada. Kui mootor ei käivitu, korrake toiminguid.

5.13 PUHASTAMINE

Tuleohu vähendamiseks hoidke mootor, summuti, aku ja kütusepaak rohust, lehtedest ja ölist puhtana.

Tuleohu vähendamiseks kontrollige regulaarselt, ega masinal pole öli- ja/või kütuselekkeid.

Mitte kunagi ärge kasutage kõrgsurvepesurit. See võib kahjustada võllitihendeid, elektrikomponente ja hüdraulikaklappe.

Mitte kunagi ärge puhastage radiaatorit körgsurvepesuriga. See vöib kahjustada radiaatoriribisid.

Pärast masina kasutamist puhastage see. Järgige puhastamisel järgmisi soovitusi.

• Ärge suunake veejuga otse mootorile.
• Puhastage mootorit harja ja/või suruõhuga.
• Puhastage mootori radiaatorit (10:R) pehme harjaga. Suuremad võõrkehad võib eemaldada käega. Eriti määrdunud jahuteid peske aeglaselt voolava vee ja sobiva puhastusvahendiga.
• Pärast veega pesemist käivitage masin ja lõi-keaparaat, et eemaldada vesi, mis võib vastasel korral sattuda laagritesse ning põhjustada kah-justusi.

6 HOOLDUS

6.1 HOOLDUSPROGRAMM

Selleks et hoida masinat heas töökorras, st tagada töökindlus, ohutu talitlus ning keskkonnasäästlikkus, tuleb järgida selles peatükis esitatud hooldusjuhiseid.

Kõiki hooldustoiminguid peaks tegema volitatud töökoda.

Volitatud töökodades tehtud hooldus tagab professionaalse töö ja osade vahetamise originaalvaruosade vastu.

Iga volitatud töökojas tehtud hoolduse kohta tuleks lisada hooldusraamatusse tempel. Templitega varustatud hooldusraamat on hinnaline dokument, mis töstab masina edasimüügiväärtust.

Hooldatavad kohad on loetletud järgmises tabelis. Hooldustoimingute kirjeldused on esitatud pärast tabelit.

6.2 HOOLDATAVAD KOHAD

Hooldatav koht	1. kord Sagedus Vt ptk
	Töötunnid/kalend-rikuud
Vceseparaator, kontrollimine		50/- 6.4
Eelfilter, puhasta-minc
Kütusefilter, asen-damine		400/- 6.5
Rehvirõhk, kontrol-limine, regulceri-mine
Mootoriõli, filter, vahctamine	50/12 200/12 6.7
Hüdroõli, filter, paagi õhutusklapp, vahctamine/puhas-tamine	50/12 400/12 6.8
Rattamootorid, õli vahctamine	50/12 200/12 6.9
Rihmülckanded, kontrollimine	50 200/- 6.10
Jahutussüsteem, puhastamine		1000/12 6.11
Aku, kontrollimine	50/- 6.12
Öhufilter, eelfiltri puhastamine		250/- 6.13
Öhufilter, sisefiltri vahetamine		250/- 6.13
Määrimine
Klappide reguleceri-mine		1000/- 6.15
Klappide lihvimine		2000/- 6.15

6.3 ETTEVALMISTUS

Hooldustööde ajaks tuleb masin seisma jätta ja mootor välja lülitada.

Masina juhusliku veeremise vältimi- seks rakendage alati seisupidur.

Seisake mootor.

Masina juhusliku käivitumise vältimi- seks cemaldage süütevõti.

6.4 VEESEPARAATOR

Veeseparaatoris on ujuk (12, 13:C3) mida on läbipaistva topsi kaudu näha. Ujuk peab asuma põhjas. Kui ujuk on tõusnud, tuleb veeseparaator järgmisel viisil tühjendada.

6.4.1 540

1. Keerake veeseparaatori kraan kinni. Vt jn 12.
2. Hoidke veeseparaatori all kütuse kogumiseks anumat.
3. Avage tops. Selleks vajutage topsi rõngast (12:C1).
4. Võtke tops (12:C2) ettevaatlikult ära ja secjärel eemaldage selle seest vedru (12:C4) ja ujuk (12:C3).
5. Puhastage topsi sisemust ja filtrit (12:C5).
6. Kontrollige, kas O-rõngas on kahjustamata, ning paigaldage osad vastupidises järjestuses.
7. Avage kraan.

Kui veeseparaatorisse koguneb sageli vett, puhas-tage kütusepaaki. Võtke ühendust volitatud re-monditöökojaga.

6.4.2 740

Vee väljalaskmiseks keerake tühjenduskraani (13:C1) lahti, kuni vesi hakkab voolama. Tühjendage, kuni ujuk on jälle põhjas.

Kui separaator paistab määrdunud või kui seda tu- leb sageli tühjendada, puhastage seda. Separatori puhastamiseks toimige järgmiselt.

1. Keerake veeseparaatori kraan kinni. Vt jn 13.
2. Hoidke veeseparaatori all kütuse kogumiseks anumat.
3. Keerake tops (13:C2) lahti.
4. Võtke tops ettevaatlikult ära ja eemaldage selle seest filter (13:C5), tihend (13:C4) ja ujuk (13:C3).
5. Puhastage topsi sisemust ja filtrit.
6. Kontrollige, kas O-rõngas on kahjustamata, ning paigaldage osad vastupidises järjestuses.
7. Avage kraan.

Kui veeseparaatorisse koguneb ikka sageli vett, puhastage kütusepaaki. Võtke ühendust volitatud remonditöökojaga.

6.5 KÜTUSEFILTER

6.5.1 540

1. Kcerake kütusefiltri kraan kinni. Vt jn 14.
2. Hoidke kütusefiltri all kütuse kogumiseks anumat.
3. Eraldage tops. Selleks keerake topsi rõngast (14:C1).
4. Võtke tops (14:E2) ettevaatlikult ära ja eemaldage filter (14:E4).

5. Puhastage topsi sisemust.

6. Kontrollige, kas O-rōngas (14:E3) on kahjustamata, ning paigaldage osad koos uue filtriga vastupidises järjestuses.

7. Avage kraan.
8. Tühjendage kütusesüsteem. Vt 5.13.

6.5.2 740

1. Seisake mootor ja laske sellel jahtuda.
2. Keerake köik kütusekraanid kinni.
3. Lõdvendage õlifiltrivõtme abil filtrit (6:E) (15:Dis) poole. Eemaldage filter ettevaatlikult, et vältida kütuse mahaloksumist.

Pühkige mahaloksunud kütus ära.

1. Puhastage filtri kinnituskoha ümbrust.
2. Kandke uuele filtritihendile ôhuke kütusekiht.
3. Paigaldage uus filter, keerates seda (6:Ass) poole, kuni tihend puutub kokku kinnituskoha pinnaga.
4. Seejärel pingutage filtrit filtrivõtmega.

6.6 REHVIRÕHK

Rõhk ees ja taga: 0,9 bar.

Lisaseadmete rôhud leiate seadmete juhenditest.

6.7 MOOTORIÖLI, FILTRI VAHETA-MINE

Kui mootoriöli kallatakse välja kohe pärast mootori seiskamist, vöib see olla väga kuum. Sellepärast laske enne öli väljalaskmist mootoril paar minutit jahtuda.

Mootoriõli ja filtri vahetamiseks toimige järgmiselt.

1. Jätke masin tasasele pinnale ja käitage mootorit, kuni see saavutab töötemperatuuri.
2. Seisake mootor ja eemaldage ôlikork (5, 6:G).
3. Asetage tühjenduskorgi alla anum (16:U), ce-maldage tühjenduskork ja laske ölil anumasse valguda.
4. Kõrvaldage õli kooskõlas kohalike suunistega.
5. Puhastage õlifiltrit (5, 6:L) ümbritsev ala ja ce-maldage filter. Kasutage õlifiltrivõtit.
6. Määrige uus filtritihend ja keerake filtrit sissepoole, kuni tihend puutub kokku mootori pinnaga. Seejärel pingutage filtrit ölifiltrivõtmega.
7. Kinnitage tühjenduskork. Pingutage momendi-ni 50 Nm.
8. Lisage õli (vt 5.3).
9. Pärast öli lisamist käivitage mootor ja laske sel- lel 30 sekundit tühikäigul töötada.
   10.Kontrollige, ega õli ei leki.
10. Seisake mootor. Oodake 30 sekundit ja seejärel kontrollige öli taset. Vt 5.3.

6.8 HÜDROÖLI, FILTRI VAHETAMINE

Hüdrosüsteemi ci tohi sattuda võõrai- neid. See võib süsteemi komponente raskelt kahjustada.

Hüdroöli ja filtri vahetamiseks toimige järgmiselt.

1. Töötage masinaga vahelduva koormuse juures 5–10 minutit, et soojendada hüdroöli.
2. Jätke masin tasasele pinnale.
3. Puhastage õlipaagi ülaosas hoolikalt filtrit (8:N) ümbritsev ala ning eemaldage filtritops ja filter.
4. Asetage tühjenduskorgi alla anum (8:P), eemaldage tühjenduskork ja laske ölil anumasse valguda. Anuma maht peab olema vähemalt 20 liitrit.
5. Kõrvaldage õli kooskõlas kohalike suunistega.
6. Kinnitage tühjenduskork. Pingutage momendi-ni 25 Nm.
7. Asendage paagi õhutusklapp (8:O). Klapi saab välja keerata ja uue klapi vastupidises järjestuses asemele paigaldada.
8. Paigaldage filter koos järgmiste komponentidega.

9:N1 Filtritops. Enne filtritopsi tagasi panemist puhastage seda hoolikalt.

9:N2 Tihend. Kontrollige, kas tihend on korras.
9:N3 Uus filter. Filter tuleb öli vahetamisel samuti välja vahetada.

9:N4 Vedru

9:N5 Tihend. Kontrollige, kas tihend on korras.
9:N6 Kate

1. Lisage uus ôli käitusvõlli 3/8-tollise tagasivooluava kaudu (vt jn 1). Kasutage 10-mikromeetrise filtriga pumpa.

Teave ôli kohta: vt 2.1.

Teave ölikoguse kohta vahetamisel: vt 2.1.

1. Pärast öli lisamist käivitage mootor ja käitage masinat möni minut ning kontrollige, cga öli ci leki.
   11.Kontrollige öli taset. Vt 3.5.10.

6.9 RATTAMOOTORITE ÖLI VAHE-TAMINE

Öli vahetamiseks rattamootorite mehhanismis toimige järgmiselt.

1. Töötage masinaga vahelduva koormuse juures 5–10 minutit, et soojendada öli rattamootorites.
2. Jätke masin tasasele pinnale.
3. Puhastage hoolikalt ölikorkide (17:D, E) ümbrust.
4. Asctage tühjenduskorgi alla anum (17:E), ce-maldage tühjenduskork ja laske ölil anumasse valguda.
5. Eemaldage täiteava kork (17:D).
6. Kinnitage tühjenduskork.

Körvaldage öli kooskõlas kohalike suunistega.

1. Valage täiteava kaudu uut öli. Pumbake öli sisse ölikannu abil. Täitke kuni täiteayani.

Teavet öli tüübi ja koguse kohta leiate jaotise 2.1 tabelist.

1. Kinnitage täiteava kork.
2. Pingutage korke momendini 30 Nm.

6.10 RIHMÜLEKANDED

Pärast 5 töötundi kontrollige, kas veorihmad on korras ja kahjustusteta.

6.11 JAHUTUSSÜSTEEMI PUHAS-TAMINE

Kõiki hooldustoiminguid peaks tegema volitatud töökoda.

6.12 AKU (8:M)

Kui akuhape satub silma või nahale, põhjustab see raskeid vigastusi. Loputage happega kokkupuutunud kohta viivitamatult veega ja pöörduge arsti poole.

Aku on ventiil-reguleeritav, nimipingega 12 V. Akuvedelikku ei ole vaja ega saa kontrollida või lisada. Ainus hooldus, mida aku vajab, on laadimine, näiteks pärast pikemat seisuaega.

Enne aku esmakordset kasutamist tu- leb see täis laadida. Akut tuleb ladusta- da ainult täielikult laetuna. Tühja aku ladustamine võib tekitada raskeid kah- justusi.

6.12.1 Aku laadimine mootoriga

Akut saab laadida mootori generaatoriga järgmiselt.

1. Paigaldage aku masinasse, nagu on kirjeldatud allpool.
2. Teisaldage masin välja või paigaldage heitgaaside väljatõmbesüsteem.
3. Käivitage mootor kasutusjuhendis esitatud ju- histe järgi.
4. Laske mootoril järjest 45 minutit töötada.
5. Seisake mootor. Nüüd on aku täielikult lactud.

Aku laadimiseks võib kasutada vaid püsipingega akulaadijat.

Püsipingega akulaadija soetamiseks pöörduge müügiesindaja poole.

Standardse akulaadija kasutamine võib akut kahjustada.

6.12.3 Eemaldamine/paigaldamine

Enne aku lahutamist tuleb toiteahel peatoitelüliti (1:E2) abil katkestada.

Kui kaablid lähevad vahetusse, rikub see generaatorit ja akut.

Kinnitage kaablid tugevalt. Halvasti kinnitatud kaablid võivad põhjustada tulekahju.

Mootorit ei tohi mitte kunagi käitada, kui aku on lahutatud. Vastasel juhul on suur oht kahjustada generaatorit ja elektrisüsteemi.

Aku eemaldamiseks/paigaldamiseks toimige järgmiselt.

1. Katkestage peatoitelüliti (1:E2) abil toitcahel.
2. Eemaldage mootori vasakpoolne kate.
3. Lahutage akust kaablid ja eemaldage aku.
4. Aku paigaldamiseks tehke kirjeldatud toimingut vastupidises järjestuses. Ühendage punane kaabel aku positiivse (+) klemmiga ja must kaabel aku negatiivse (−) klemmiga.
5. Lülitage peatoitelüliti sisse.

6.12.4 Puhastamine

Kui aku klemmid on kaetud oksiidikihiga, tuleks neid puhastada. Puhastage aku klemme traatharjaga ja määrige neid klemmimäärdega.

6.13 ÖHUFILTER, MOOTOR

Mootorit ei tohi mitte kunagi käitada, kui õhufilter on kahjustatud või puu- dub üldse. Raske mootorikahjustuse oht.

Öhufilter koosneb kahest järgmisest filtrielemendist.

7:H2 Eelfilter

7:H3 Sisemine õhufilter

NB! Kui kasutate masinat tolmustes tingimustes, puhastage/vahetage filtreid hooldusgraafikus soovitatust sagedamini.

Öhufiltrite puhastamiseks/vahetamiseks toimige järgmiselt.

1. Avage filtri korpus. Selleks vabastage kaks kin-nitit (7:H1).
2. Eemaldage celfilter (7:H2) ja jätke sisemine filter (7:H3) oma kohale, et tolm jms ei satuks celfiltri läbipuhumisel mootorisse.
3. Puhuge eelfilter läbi. Vältige filtri kahjustamist. Puhuge suruõhuga seest väljapoole. Rõhk peab olema 3–5 bar.

Kui eelfiltrit ei saa puhastada või kui see on rikutud, tuleb see välja vahetada.

1. Puhastage filtri korpust seestpoolt.

2. Kui sisemine õhufilter tuleb samuti välja vahetada, tömmake ka see välja.

3. Osade paigaldamiseks tehke kirjeldatud toimingud vastupidises järjestuses.

4. Lähtestage filtri märgutuli, kui see oli süttinud. Vt 3.5.9.

6.14 MÄÄRIMINE

Kõiki määrimist vajavaid kohti (vt järgmine tabel) tuleb määrida iga 50 töötunni järel ja pärast igat puhastamist.

Kasutage universaalmäärdega täidetud määrdepüstolit. Pumbake määret seni, kuni see hakkab välja tungima. Määret vajavad kohad on näidatud joonistel 19 ja 20.

Pöörake määrimisel tähelepanu veorihmadele. Veorihmad ei tohi öli või määrdega kokku puutuda.

Osad/toimingud	Määrdeniplid/tegevus Joonis
Pingutushoob, pumba rihm	1 määrdenippel 20:F
Tõstehark, pööramine	1 määrdenippel 20:A
Tõstehark, ülesalla	2 määrdeniplit 20:B
Tõstesilinder 2 määrdeniplit 20:D
Juhtsilinder 2 määrdeniplit 20:E
Pöördepunkt 3 määrdeniplit 20:C
Drosseli tross Määrige trossi otsi öliga, aktivecerides samal ajal vastava juhtsüsteemi. Määrimiseks kasutage ölikannu. Seda toimingut on soovitatav teha kahe inimesega.		19

6.15 KLAPID

Klappe peaks reguleerima ja lihvima volitatud re- monditöökoda.

6.16 SULAVKAITSMED

Selles jaotises esitatud voolutugevused on maksimaalsed lubatud kaitsmete voolutugevused. Kui paigaldate suurema voolutugevusega kaitsme, võib see masinat kahjustada.

Masinal on kaks kaitsmekarpi.

Kahe kaitsmekarbi (18:A ja 18:B) asukoha leiate jooniselt 18. Karpides sisalduvad kaitsmed on loetletud järgmises tabelis. Olenevalt masina konfiguratsioonist võib mõne kaitsme pesa olla tühi.

Elektrisüsteemi tõrke korral kontrollige kaitsmeid ja vajaduse korral ascendage need, mis on läbi põlenud. Kui see ei lahenda probleemi, võtke ühendust volitatud remonditöökojaga.

Tõrkuv osa	Sulavkaitse
	Asukoht Nimivool
Lähituled 18:A1 20 A
Kliimaseade 18:A2 20 A
Peakaitse, kabiin 18:A3 30 A
Suunatuled 18:A4 10 A
Tagavara 18:A5
Parktuled, pasun, lähitu-lede relee	18:A6 10 A
Ohutuled 18:A7 10 A
Kliimaseade 18:A8 10 A
Märgutuled, sumisti, transpordiasendis hoid-mise klapp	18:B1 10 A
Lõikekõrgus, liivapuis-tur, taha paigaldatav reha	18:B2 20 A
Kiiruschoidja, generaator	18:B3 10 A
Elektripistikupesa pane-lil	18:B4 10 A
Väljalülituspide 18:B5 30 A	A
Käitusvõll, parkimise hoiatustuli, turvarelee	18:B6 10 A
Tagavara 18:B7
Peakaitse 18:B8 40 A

GGP jätab endale õiguse muuta toodet ette teata-mata.

1 BENDROJI DALIS