SP 466 - Saag STIGA - Tasuta kasutusjuhend

KASUTUSJUHEND SP 466 STIGA

3.1 Masina kirjeldus ja ettenahtud kasutusotstarve
3.2 Ohutusmargistus 4
3.3 Toote andmesilt 5
3.4 Pohikomponendid 5

1. KOKKUMONTEERIMINE 5

4.1 Monteitavad komponendid.. 6
4.2 Saeplaadi ja saeketi paigaldamine.. 6

1. JUHTSEADMED 6

5.1 Mootori käivitusluliti 6
5.2 Rikastusseade (Starter) 6
5.3 Külmstardi membraanpump (Primer) 7
5.4 Kaitseklapi juhtseade (ainult mudelil SP 526) 7
5.5 Gaasitrikkel 7
5.6 Gaasitrikli lukk 7
5.7 Käepide manuaalseks käivitamiseks 7
5.8 Keti pidur 7

6.MASINA KASUTAMINE 7

6.1 Eeltoo.. 7
6.2 Ohutustestid 8
6.3 Käivitamine 9
6.4 Tootamine 10
6.5 Soovitused kasutuseks. 12
6.6 Seiskamine 12
6.7 Parast kasutamist. 12

1. REGULAARNE HOOLDUS 12

7.1 Uldine 12
7.2 Kutzusequ valmistamine 13
7.3 Kutzuse tankimine 13
7.4 Ketioli mahuti tankimine. 13
7.5 Masina ja mootori puhastamine 14
7.6 Ketipuhastamine 14
7.7 Ketipüdja 14
7.8 Lukustusmutrid- ja kruvid 14

1. ERAKORRALINE HOOLDUS 14

8.1 Masina ja saeplaadi märimisavad. 14
8.2 Ohufiltipuhastamine 14
8.3 Sidurikorv 14
8.4 Keti veohammasratas. 14
8.5 Künla kontroll 15
8.6 Käivitustross 15
8.7 Saeketi hooldus. 15
8.8 Saeplaadi hooldus 15
8.9 Tuhikäigu reguleerimine 16
8.10 Karburaatori reguleerimine 16

9.HOIUSTAMINE 16

1. TEISALDAMINE JA TRANSPORT 16
2. TEENINDUS JA REMONT 16
   12.GARANTII KATE 17
   13.HOOLDUSTOODE TABEL. 17
3. SAEKETI HOOLDUSTÖODE TABEL 18
4. RIKETETUVASTAMINE 18
5. LISASEADMED. 19

1. ÜLDANDMED

Kasutusjuhendi mōned ohutuse vōi
tōtamise seisukohalt olulised punktid on
järgmise kriteeriumi alusel esile toodud:

MÄRKUS või TÄHTIS sisaldab tãpsustusi või uusi elemente eespool margitu juurde, et masinat mitte kahjustada ega kahu tekitada.

Punktid, mis on tāhistatud hallide tappidega kontuuriga ruuduga, naitavad voimalikke omadusi, mida kōikidel kæsolevas juhendis kirjeldatud mudelitet ei pruugi olla. Kontrollige, kas teie mudelil on nimetatud omadused.

Köik tähistused "eesmine", "tagumine", "parem" ja "vasak" on määratletud juhi asukohast naoga sõidusuunas.

1.2 VIITED

1.2.1 Joonised

Käesoleva kasutusjuhendi joonised on nummerdatud 1,2,3 ja nii edasi. Joonistel kujutatud komponendid on tāhistatud tahtedega A,B,C, ja nii edasi. Viide komponendile C joonisel 2 margitakse tekstiga: "Vt jn 2.C" vōi lihtsalt "(jn 2.C)". Joonised on nāṭlikud. Tegelikud osad voivad joonistel kujutatutest erineda.

1.2.2 Pealkirjad

Kasutusjuhend on jagatud peatukkideks ja punktideks. Punkti "2.1. Valjaope" pealkiri on punkti 2 alapealkiri. "2. Ohutusnouded". Viited pealkirjadele voi punktidele on tahistad luhendiga ptk voi p ja vastava numbriga. Naiteks: "ptk 2" voi "p 2.1".

2. OHUTUSNOUDED

2.1 VÄLJAÖPE

Oppige masina juhtseadmeid ja selle oigesti kasutamist tundma. Oppige mootorit kiiresti seiskama. Hoiatuste ja kasutusjuhendite mittejargimine voib pohjustada tuleohtu ja/voi tosiseid vigastusi.

• Arge kunagi lubage masinat kasutada lastel vōi inimestel, kés ei ole juhistega vajalikul mārāl tutvunud. Kohalikud seadused vōivad sātestada kasutaja miiminumea.
• Arge kasutage kunagi masinat, kui kasutaja on vāsinud vōi haige vōi on tarvitanud ravimeid, uimasteid, alkoholi vōi aineid, mis mōjuvad kahjulikult tema reageerimisvoimele ja tahelepanule.
• Pidage meees, et seadmega toottaja voi selle kasutaja vastutab onnetuste ja kahjustuste eest, mis voivad tekkida teistele inimstele voi nende omandile. Kasutaja vastutulasas on hinnata tookoha voimalikke ohtusid ja votta koik vajalikud ettevaatusabinoud enda ja teiste ohutuse tagamiseks, eriti nolvadel, konarlikul, libedal voi ebastabiilsel pinnal.
  Kui soovite masinaanda voi laenata teistele, veenduda, et kasutaja tutvuks kaesolevas kasutusjuhendis olevate instruktsoonidega.
• Masina kasutamine langetamiseks ja laasimiseks nōuab eriettevalmistust.

2.2 EELTOOD

Isikukaitsevahendid

Kanda liibuvat loikekindlat kaitseroivastust, vibratsioonivastaseid kindaid, kaitseprille, tolmumaske, kuulmiskaitseid ja libisemiskindla tallaga turvajalanousid.
- Kanda ei tohi salle, särke, keesid, käevörusid, holjuvaid riideid, paelu vōi lipse ja muid rippuvaid vōi laiu lisandeid, mis vōiksids takerduda masinasse vōi toöpiirkonnas olevatesse esemetessese ja materjalidesse.
- Pikad juuksed tuleb kokku siduda.

Sisepolemismootor: kutus

Säilitada bensiin ja selle seguselleks ette nahtud kutuseanumates kindlas kohas, mis oleks kaugel kuumaallikatest ja lahtisest tulest.
- Hoidke kutusekanistrid ja nende hoiustamise koht puhtana rohujäakidest ja maärdeainetest.
Anumaid ei tohi jatta laste kaeulusatse.

• Kütuse käsitsemise, segamise, tankimise või valamise ajal ei tohi suitsetada.
• Kutuse valamiseks kasutage lehtrit, valage lageda taea all.
• Arge hingake kutuseaure sisse.
• Arge valage kutust ega vötke āra mahuti korki, kui mootor käib vōi on soe;
• Avada aeglaselt mahuti korkastes aeglaselt valja sisemine rohk.
• Arge valgustage sisu kontrollimiseks mahutiava tulega.
  Kui bensiin valgub maha, arge käivitage mootorit vaid eemaldage masin alalt, kuhu kutus valgus ja vältinge pōlengu voimalust, kuni bensiin on āra auranud ja aurud Hajunud.
• Puhastada kohe kõik kutusejäljed masinalt või maapinnalt.
• Panna alati tagasi ja sulgeda kindlalt mahuti ja kutuseanuma korgid.
• Arge käivitage masinat kohas, kus seda tangiti; mootor tuleb käivitada vahemalt 3 meetri kaugusel kohast, kus tangiti kutust.
  Valtige kutuse kokkupuutumist rietega, kui see peaks nii minema, siis vahetage riided enne mootori kaivitamist.

2.3 KASUTAMISE AJAL

Tööala

• Masinat ei tohi kāivitada siseruumides, kus ohtlik vingugaas voiks koguneda. Masinat tohib kāivitada vabas òhus vōi hásti ōhutatud kohas. Pidage meeles, et heitgaasid on mūrgised.
• Masina käivitamise ajal ei tohi summuti ja heitgaasid olla suunatud tuleohtlike materjalide poole.
  Masinat ei tohi kasutada plahvatusohtlikus keskkonnas, tuleohtlike vedelike, gaaside tolmu laheduses. Elektrikontaktid mehaaniline hoordumine voivad tekitada sademeid, mis voivad tolmu aurud suudata.
• Tõötage ainult päävavalguses või heas kunstvalguses ja hea nähtavuse juures.
• Hoidke inimesed, lapsed ja loomad tooalalt eemale. Lapsed peavad olemateise taiskasvanu jarevalve all.
  Veenduge, et teised inimesed oleks masina tooraadiusest vahemalt 15 m kaugusel.
  Valtida niipalju kui voimalik tootamist marjal, libedal, liiga konarlikul voi jarsul pinnal, kus ei ole tagatud tootaja stabilisus tootamise ajal;
  Olge eriti tahelepanelik maapinna ebatasasuste (kraavid, rentslid), kallakute ja peidetud ohtude suhtes ning poorake tahelepanu takistusele, mis voivad piirata nahtavust.
• Pöörata tāhelepanu järsakute, kraavide vōi piirete äres.

Kui masinat kasutatakse tee lahedal, pörake tahelepanu liiklusele.
- Tuleohu vãltimiseks ei tohi sooja mootorigama sinat jatta lehtede, kuiva rohu egamuu kergestisuttiva materiali sisse.

Toimimisviis

• Too ajal tuleb masinat hoida alati kindlalt kahe käega, vasak kasi eesmisel käepidemel ja parem tagumisel, olenemata kasutaja voimalikust vasakukäelisusest, ning eemal kõigist kehaosadest.
  Votke sisse kindel ja stabilne asend ning olge ettevaatlik.
  Valtige redelite ja ebastabilsete platvormide kasutamist.
  Valtige uksinda voi liiga uksildastes kohtades tootamist, kus onnetuse korral oleks raskendatud abi saamine.
• Arge kunagi jookske, vaid kõndige.

• Pöörata tāhelepanu sellele, et plaat ei pörkuks vastu vōrkehasid ja et keti liikumisest tingituna ei lendaks materjalitükke. Kui plaat laheb vastu takistust/eset, vōib tekkida tagasilöök (kickback). Tagasilöök tekib keti otsa kokkupuutumisel takistusega vōi kui puu surub kokku ja kiilub keti lõikesse. Selline keti otsakontakt vōib pōhjustada kiire tagasilöögi vastassunas, lukates saeplaadi üles ja toōtaja suunas, nagu siis, kui kett jäab kinni plaadi ülemisse ossa. Mølemal juhul vōib tagasilöök pōhjustada kontrolli kadumise masina üle koos voimalike vāga tösiste tagajargedega. Tagasilöögi valtimiseks vōtke kasutusele jārgmised ettevaatusabinoud:

• Hoida saagi kindlalt, poidlad ja sormed ümber kettsae käepidemete ja viige omakeha ja käevarred sellisesse asendisse, mis voimaldaks teil tagasilögi joule vastu panna.

• Käsvarsi ei tohi sirutada liiga kaugele ja Iöigata ei tohi ða körgusest körgemalt.
• Kasutage ainult tootja soovitatud saeplaadi soon ja kette.

• Sae teritamisel ja hooldamisel pidage kinni tootja juhistest.

• Hoiduge Iöikamisel ketilt tulevatolmu ja saepuru eest.

• Arge puudutage kasutamise ajal mootori osi, sest need on kuumenevad. Pøletusoft.

• Purunemiste voi onnetuste korral too ajal seisake koheselt mootor ja viige masin eemaile, et valtida lisakahjustusi; onnetuste puhul vigastustega endale voi teistele alustage koheselt olukorrale vastavate esmaabivotetega ja poorduge vajaliku ravi saamiseks tervishoiusutuse poole. Eemaldada hoolikalt voimalikud jägid, mis voiksidi pohjustada

tähelepanuta jäämise korral kahjustusi vöi vigastusi inimstele vöi loomadele.

• Pikaajaline vibratsiooniga kokkuputumine võib põhjustada kahjustusi ja närvisusteemi Häireid (tuntud ka nagu "Raynaudi sundroom" või "valge käsi") eriti neile, kes Kannatavad vereringe häirete kaes. Sümptomid puudutavad käsi, randmeid ja sörmi ja need ilmnevad tundlikkuse kadumisega, tuimusega, sugelusega, valuga, naha varvi või struktuuri muutustega. Neid efekte võib tugevdada madal ohutemperatuur ja/vöi liiga tugev haare käepidemel. Sümptomide ilmnemisel tuleb vähendada masina kasutamisaega ja pidada nõu arstiga.

Kasutuspiirangud

• Masinat ei tohi kasutada inimesed, kei suuda seda kindlalt kahe kæga hoida ja/vōi hoida too ajal jalgadel kindlalt tasakaalu.
• Kahjustatud, puuduvate voi valesti paigaldatud kaitsetega masina kasutamine on keelatud.
• Arge kasutage masinat, kui lisaseadmed/ vahendid ei ole paigaldatud ettenahtud punktidesse.
• Arge eemaldage, lulitage valja, valistage ega manipuleerige olesasolevaid ohutussusteeme.
• Arge muutke mootori seadeid ega reguleerige üle. Kui mootor pannakse toole liiga körgetel poöretel, suureneb vigastuste oht.
• Masinat ei tohi ülemääraselt pingutada ega liiga väikest masinat kasutada liiga raskete tööde tegemiseks; sobiva masina kasutamine vahendab riske ja parandab too kvaliteeti.

2.4 HOOLDUS, HOIDMINE

Regulaarne hooldamine ja oigesti hoidmine tagab masina ohutuse ja joudluse.

Hooldamine

• Polenguohu vahendamiseks kontrollige regulaarselt masinat oli ja/voi kutuselekete suhtes.
• Kasutusjuhendis toodud mura- ja vibratsionitase on masina kasutamise maksimumnaitajad. Tasakaalust valjas loikeseadme kasutamine, liigne liikumiskiirus, hoolduse puudumine mojutavad markimisvaarselt mura ja vibratsiooni. Seetottu on vajalik tarvitusele votta ennetavaid meetmeid, et hoida arakorgest murst ja vibratsiooni survest pohjustatud kahjustused; tegeleda masina hooldusega, kanda muravastaseid korvaklappe, teha too ajal pause.

Hoidmine

• Arge hoidke masinat, mille mahutis on kutust, ruumis, kus kutuseaurud voiksid jouda leegini, sādemeni voi kuumaallikani.
• Tuleohu vahendamiseks ei tohi anumaid tekkinud jäakmaterjalidega jatta siseruumi.

2.5 KESKKONNAKAITSE

Keskkonnakaitse peab masina kasutamisel olema oluline ja eelistatud aspekt kaitsmaks meie tsiviilse kooselu ja keskkonna huve.

Valtige naabrite hairimist. Kasutada masinat ainult moistlik kellaagadel (mitte varahommikul voi hilishtul, kui see voiks inimesi segada).
- Too ajal eraldub keskonda teatud kogus oli, mis on vajalik keti maarimiseks; seetottu kasutage ainult biolagunevat oli,mis on spetsiaalselt moeldud selleks kasutuseks. Mineraal- voi mootorioli kasutamine kahjustab tosiselt keskonda.
- Järgige tapselt kohalikke jäätmekäitlusnorme pakendite, ölide, kutuse, filtrite, kahjustatud osade vöi mis tahes muude keskkonnaohtlike elementide körvaldamise kohta; neid jäätmeid ei tohi visata prügi hulka, vaid need tuleb eraldada ja viia vastavatesse kogumispunktidesse, kus hoolitsetakse materjalide ringlussevötu eest.
- Jäakmaterjalide umber toötlemisel järgige kohalikke nõudeid.
Kui masin kasutusest körvaldatakse,
ärge visake seda loodusesse, vaid viiges
see vastavalt kohalikele kehtivatele
normidele jäätmekäitluspunktti.

3. MASINAGATUTVUMINE

3.1 MASINA KIRJELDUS JA ETTENÄHTUD KASUTUSOTSTARVE

See metsatehnika masin on kettmootorsaag, mis on moeldud metsatödeks.

Masin koosneb peamiselt kahetaktilisest ohkjahu tusega sisepolemismootorist, mis tootab oI ja bensiini segul, ning saeplaadist, mis annab mootori tekitatud likumise edasi saketile. Likhumine kandub mootorilt ketile ue tsentrifugaalsiduri abi, mis takistab keti likumist mootori tuhikäigul.

Töotaja juhib saagi kahe käega, hoides kinni eesmisest ja tagumisest käepidemest, ning saab kasutada koiki lüliteid olles alati ohutus kauguses loikeseadmist.

3.1.1 Ettenähtud kasutus

Antud masin on projekteeritud ja ehitatud: -puude langetamiseks,tukeldamiseks ja laasimiseks,mille mootmed vastavad saeplaadil olevale infole, voi teiste analoogsete odustega puitobjektide saagimiseks. -kasutatav uhe tootajaga.

3.1.2 Ebaöige kasutus

Mistahes muu kasutus, mis erineb ülalmetatust, voib olla ohtlik ja tekitada kahju inimstele ja/voi esemetele. Ebaöige kasutuse alla käivad (näteks, aga mitte ainult):

• hekkide tasandamine;
• nikerdamistödd;
• kaubaaluste, kastide ja pakendite saagimine üldiselt;
• saagida moöblit vōi muud, mis voiks sisaldada naelu, kruvisid vōi mistahes metallosi;
• teostada lihunikutoid;
• kasutada masinat materjalide saagimiseks, mis pole puidust (plastmaterialid, ehitusmaterialid);
• kasutada masinat hoovana esemete tostmiseks, nihutamiseks voi lohkumiseks;
• kasutada fikseeritud tugedele blokeeritud masinat.
• Iöikeseadmete kasutamine, mis eiesine tabelis "Tehnilised andmed". Tõsiste vigastuste oht.
  -masina kasutamine rohkem kui uhe inimese poolt.

TAHTIS Masina ebaõige kasutus muudab
garantiü kehtetuks ja vãlistab igasuguse
tootjapoolse vastutuse, jättes kasutaja kanda koik
kulukohustused, mis tulenevad talle endale voi
teistele isikutele tekitatud kahjust voi vigastustest.

3.1.3 Kasutaja tüup

Masin on ette nähtud kasutamiseks tarbijatele, seega mitteprofessionaalsetele operaatoritele. Masin on ette nähtud harrastuskasutuseks.

3.2 OHUTUSMÄRGISTUS

Masinal on mitmesugused sumbolid (jn 2). Nende ülesanne on tuletada masinaga tootajale meelde toimisviise, mida tuleb jargida masina kasutamiseks vajaliku hoolikuse ja ettevaatusega.

Sumbolite tähendus:

ETTEVAATUST! OHT!
Kui masinat ei kasutata
öigesti, vöib see olla ohtlik
kasutajale ja teistele.

ETTEVAATUST! Enne masina kasutamist lugege kasutusjuhendit.

Antud masina kasutaja voib
normaalse igapäevase pideva
kasutamise puhul viibida
mūras, mille tase on võrdne või
kõrgem, kui 85 dB (A). Kasutage
kuulmiskaitsevahendeid,
prille ja kaitsekiivrit.

Kandke kaitsekindaid ja -jalatseid.

TAGASILÖOGIOHT (KICKBACK)! Tagasilögil liigub mootorsaag kontrollmatult ja järsult tootaja suunas. Järgige tootamisel ohutust. Kasutage saekette, millel on ohutusluid tagasilögiohu vastu.

Kunagi ei tohi kasutada
mootoraagi ühe käega. Hoidke
masinast alati kahe käega kinni,
et kontroll masina üle oleks
suurem ja vastulögioht väiksem.

TAHTIS Kulunud voi loetamatuks muutunud kleepsildid tuleb valja vahetada. Uusi kleepsilte saab volitatud teeninduskeskusest.

3.3 TOOTE ANDMESILT

Masina andmesildil on jargmised andmed (jn 1):

1. Muravöimsuse tase
2. Vestavusmargistus
3. Tootmisaasta
4. Masina tuup
5. Registreerimisnumber
6. Ehitaja nimi ja Aadress

7. Tootekood

8. Heitkoguste arv

Kirjutage masina identifitseerimisandmed kaane tagaküel olevale sildile öigetesse lahritessese.

TAHTIS Iga kord, kui votate ühendust volitatud teeninduskeskusega, kasutage masina identifitseerimiseks andmeid andmesildilt.

TAHTIS Vastavusdeklaratsiooni naidis asub kasutusjuhendi viimastel lehekulgedel.

3.4 PÖHIKOMPONENDID

Masina peamised koostisosad on (jn 1):

A. Mootor: Iöikeseadme ajam.
B. Eesmine käepide: käepide mootorsae aesosas. Hoitakse vasaku kæga.
C. Tagumine käepide: käepide mootorsaete tagaosas. Hoitakse parema käega. Sellel on peamised käivituslulid.
D. Eesmine käekaitse: kaitse eesmise käepideme ja saeketi vahel, mis kaitseb käepidemelt libisemise korral katt vigastuste eest. Kaitsega aktiveeritakse ketipidur (loik 5.7).
E. Tagumine käekaitse: kaitse tagumise käepideme allosas paremal, mis kaitseb katt saeketi eest, kui see peaks purunema vöi tulema saeplaadilt maha.
F. Saeplaat: Hoiab ja suunab saeketti.
G. Saekett: Iöikamisel kasutatav seade, koosneb ketilulidest, millel on väikesed terad ehk "hambad" ja külgedel ühendavatest osadest, mis hoivad ketti neetidega koos.
H. Ketipüudja: kaitseseade, mis takistab saketil kontrollmatult liikuda, kui see peaks purunema voi lódenema.
I. Toetamiskünis: seade saeplaadi kinnituspunkti ees, mis kaitub toena, kui puutub kokku puu voi tugea.
J. Künunise kaitse: kasutatakse ühest kohast teise liikumisel, masina transpondi ja hoiustamise ajal. Kaitse voetakse too ajaks maha.
K. Plaadikaitse: mootorsae kate, mis pannakse saaketile masina teisaldamise, transpondi voi hoistamise ajaks.

4. KOKKUMONTEERIMINE

TAHTIS Noutud ohutusnormid leiab 2. ptk. Jargige hoolikalt neid noudeid, et mitte sattuda tosisesse ohtu.

Ladustamis- ja transpondipohjustel on
moningad masina komponendid tehases

jäetud monteerimata ning need tuleb masina külge monteerida pārast pakendi eemaldamist järgides järgnevaid instruktsoone.

Pakkige saag lahti ja monteerige ainult tasasel ja koval pinnal, kus on piisavalt ruumi masina ja pakendite liigutamiseks, kasutage alati sobivaid tooriistu. Masinat ei tohi kasutada enne peatukis "MONTEERIMINE" toodud juhiste lopule viimist.

4.1 MONTEERITAVAD KOMPONENDID

Pakendis on kaasas jargmises tabelis loetletud monteeritavad komponendid:

Kirjeldus

Saeplaat ja selle kate

Hammaskett

Vöti (asub masina alumises osas) (jn 1.M)

Ketivil keti teritamiseks

Dokumentatsion

4.1.1 Lahtipakkimine

1. Avage pakend ettevaatlikult, et komponente mitte kaotada
2. Tutvuge karbis oleva dokumentatsioniga, sealhulgas juhendiga.
3. Vötke kõik pealemonteerimata komponendid kastist valja.
4. Tostke masin kastist valja.
5. Korvaldage kast ja pakendid vastavalt kohlakele eeskirjadele.

4.2 SAEPLAADI JA SAEKETI PAIGALDAMINE

Plaadi ja ketiga tootades kasutada alati tugevaid tookindaid. Plaadi ja keti paigaldamisel tuleb masina ohutuse ja efaktiivsuse tagamiseks olla voimalikult tahelepanelik; kahtlste korral votta uhendust edasimuujaga.

Teostada koik operatsioonid seisva mootoriga.
Enne saeplaadi paigaldamist vaadake, kas ketipidur on maha voetud (loik 5.7).

1. Keerake lahti mutrid (jn 3.A) ja eemaldage siduri korpus (jn 3.B), et paaseda ligi saeplaadi pesale ja veohammasrattale.

2. Eemaldage plastmassist vaheosa (jn 3.C); seda laheb tarvis ainult pakitud masina transpondil ja rohkem seda ei ole vaja.

3. Paigaldage plaat (jn 4.A) kinnititega (jn 4.B)soonde (jn 4.C) ja tougake masina korpuse tagaosa suunas.
4. Pange kett (jn 5.A) Ümber veohammasratta (jn 5.B) ja piki plaadi juhikuid (jn 5.C), järgige jooksu suunda (jn 5.D).

Keti liikumissuund

Kui plaadi otsas on tagasisuunav hammersatas, siis jalgida, et keti hambad haakuksid tapselt hammersrattaga (jn 6).

1. Vaadake, kas ketipinguti kinniti (jn 7.A) oleks korralikult plaadi avas; vajadusel pingutage kruvikeerajaga ketipinguti kruvisid (jn 7.B) kuni pudja on tailikult sees.
2. Monteerida karter tagasi ilma mutreid kinnitamata.
3. Pöörake ketipinguti kruvi (jn 8.A)
   kuni keti pingutus on hea.
4. Saeplaati üleval hoides keerake karteri mutrid komplektis oleva vötmega lopuni kinni (jn 9).

4.2.1 Ketipingutuse kontroll

• Kontrollida keti pingutust.
  Pingutus on oige, kui saeplaadi
  keskosas ketti tostes saehambad ei
  tule soonest valja (Joon. 10).

5. JUHTSEADMED

5.1 MOOTORI KÄIVITUSLÜLITI

Seiskab voi kavitab mootori (jn 11.C).

Mootor seiskub

Pärast seiskumiseks vajutamist naaseb luliti automaatsetkäivitusasendisse "I".

5.2 RIKASTUSSEADE (STARTER)

Kasutatakse mootori külmstardiks.
Starteril on kaks asendit:

A asendis (jn 11.A) on starter valjas (tavalise kasutamise ajal ja sooja mootori käivitamisel).

B asendis (jn 11.B) on starter sees (kulmstardiks)..

Keti pidur maas. Selleks tuleb eesmine käekaitse (jn 1.D) täesti tagasi, vastu eesmist kä Epidet tommata, kuni on kuulda klopsu.

Keti pidur peal. Selleks tuleb eesmine kaekeitse (jn 1.D) taiesti ette likata.

5.3 KULMSTARDI MEMBRAANPUMP (PRIMER)

Kummist nupu vajutamisega
pumbatakse kutust karburaatori
sisselaskekollektorisse, lihtsustades
sedasi mootori kulmstarti (jn 12.A).

Masinat ei tohi kasutada, kui ketipidur ei tota korrektseit, vötke ühendust edasimuüjaga vajaliku kontrolli tegemiseks.

5.4 KAITSEKLAPI JUHTSEADE (AINULT MUDELIL SP 526)

Klapi vajutamisel (jn 13.E) rohk silindris vaheneb ja masinat on kergem kaivitada.

6. MASINA KASUTAMINE

TAHTIS Noutud ohutusnormid leiab 2. ptk. Jargige hoolikalt neid noudeid, et mitte sattuda tosisesse ohtu.

5.5 GAASITRIKKEL

Reguleerib keti kiirust.

Gaasitrikkel (jn 12.B) tuleb alla vajutada koos gaasitrikli lukuga (jn 12.C).

Oige tookiiruse saamiseks lukake gaasitrikkel (jn 12.B) pohja.

5.6 GAASITRIKLI LUKK

Gaasitrikli lukk (jn 13.C) teeb voimalikuks gaasitriklile vajutamise (jn 13.B).

5.7 KÄEPIDE MANUALSEKS KÄIVITAMISEKS

Mootori manuaalseks käivitamiseks (jn 11.D).

5.8 KETIPIDUR

Ohutusseade, mis blokeerib keti liikumise, kui ketil on too ajal tagasilooke. Tagasilok tekib saeplaadi otsa kokkupuutel millegagi, selle tagajrjel touseb saeplaat jarsult ulspoole ja toukab kae vastu eesmist kaitset (jn 1.D). Ketipidur voetakse maha kasitsi.

6.1 EELTOOD

Enne too alustamist tuleb teha rida kontrlle ja operatsioone, et tagada kasulik ja maksimaalselt ohutu too.

TAHTIS Tarnimisel on masina kutusesegu paak ja ketioli paak tuhjad.

6.1.1 Kütuse tankimine

Tankige masinat enne kasutamist. Kutusesegu ettevalmistuse ja tankimise ettevaatusabinoduke kohta (vt loik 7.3.

6.1.2 Ketioli lisamine

Enne masina kasutamist tuleb tankida ketioli.
Ölitankimise ja selle nõuete kohta vt lõik 7.4.

6.1.3 Ketipingutuse kontroll

Teostada koik operatsionid seisva mootoriga.

Kontrollida keti pingutust.
Pingutus on Óige, kui saeplaadi keskosas ketti
tostes saehambad ei tule soonest välja (jn. 10).

Keti pingutamiseks:

1. Iödvendage karteri mutreid komplektis oleva vötmé abi;
2. pörake ketipinguti kruvi (jn 8.A)
   kuni keti pingutus on hea;
3. Saeplaati üleval hoides keerake karteri mutrid komplektis oleva vötmega lopuni kinni (jn 9).

Lodva ketiga ei tohi tootada, et valtida ohusituatsiooni, kus kett voiks soonest valja tulla.

TAHTIS Keti kasutuselevotu alguses (voi pärast keti väljavahetamist) tuleb seda kuni kohandumiseni sagedamini kontrollida.

6.1.4 Masina toöks ettevalmistamine

Talverežiim

Kui mootorsaagi kasutatakse all +5^ ohutemperatuuri juures, peab sellele enne kaktivamist paigaldama jaatumisvastase seadme, mis aitat jab tekkimise vastu karburaatoris, mis voiks vahendada mootori voimsust voi pohjustada mootori toeebauftlust.

Masina silindri kattel on ventilatsiooniava, mis la-seb mootorile sooja ohku.

Tavatingimustes (ohutemperatuur ületab +5^ ) kasutage masinat davareziimil: nii nagu see tarnimisel oli seadistatud.

Tavarežiimlt talverežiimile (voi vastupidi) lulitami-seks:

1. Peatage masin (loik. 6.6):

2. eemaldage ohuftri kaas ja ohuftiter (loik 8.2);
   3.a mudelitel SP 386, SP 426:

3. vötke ära jäätumisvastane kate silindri
   katte paremas osast (jn 14.A);

4. keerake katet, et "LUME"
   mark jäaks allapoole nii jäab
   ventilatsiooniava vabaks (jn 14.B);

3.b mudelite1 SP 466,SP 526:

-keerake silindri kaane kruvid lahti (jn 14.A) (2 kaane sees ja uks kruvi valjass) ja eemaldage silindri kaas (jn 15.B); -tommake kaas (jn 16.A), silindri kaane tagant ja keskelt valja (jn 16.B);

• keerake katet, et "LUME" mark jäaks allapoole (jn 17.A) nii jaab ventilatsiooniava vabaksn (jn 17.B); - pange silindri kate tagasi.

• pange ohuifiter ja selle kate tagasi (loik 8.2).

MÄRKUS Kui masin on talvereziimil ja ohutmeperatuur ületab +5° C, voib see tähendada raskusi mootori käivitamisel ja vale mootori kiirust vöi tootamist. Kui jaatumisohtu ei ole, siis vaadake alati, kas masin on tavareziimil (jaatumisvastane kate sumboli «PÄIKE» pool ja ventilaatsioniava suletud).

6.2 OHUTUSTESTID

Sooritada tuleb alloetletud ohutustestid ja kontrollida, et tulemused vastaksid tabelis näidatule.

Ohutusteste tuleb teha enne masina kasutamist.
Igapäevane ülevaatus tuleb teha iga kord enne masina kasutamist, pärast selle kukkumist voi kokkupörget vastu esemeid voi defektide ilmnemisel.

6.2.1 Üldkontroll

Objekt Tulemus
Käepidemed ja kaitsed (jn 1.B - 1.E)	Puhtad, kuivad, ilma öli- või rasvajälgedeta, korralikult ja kindlalt masina küljes kinni.
Masina ja plaadi kruvid	Korralikult kinni (mitte lõdvad)
Saeplaat (jn 1.F) Korralikult paigaldatud.
Kett (jn 1.G)	Teritatud, kulumata ja terve, paigaldatud ja korralikult pingutatud
Öhufilter (jn 38.B)	Puhan
Elektrijuhtmed ja kūnla juhe	Terved, ei tohi tekitada sädemeid
Kūnla piip (jn 31.A)	Terve ja korralikult kūnla peal.

6.2.2 Masina tootamise test

Tegevus Tulemus
Käivatage masin (loik 6.3)	Kett (jn Kett (jn 1.G) mootori miinimumpöretel liikuda ei tohi. kui kett tühikäigul liigub, siis masinat kasutada ei tohi, põörduge edasimüuja poole.
Vajutage gaasitrikkel (jn 12.B) ja gaasitrikli lukk (jn 12.C).	Nupud peavad liikuma vabalt, mitte jõuga. Kett hakkab liikuma
Laske gaasitrikkel (jn 12.B) ja gaasitrikli lukk (jn 12.C)	Nupud peavad kohe ise endisesse asendisse naasma ning mootor peab jäima tühikäigule.
Vajutage gaasitriklit (ilma gaasitrikli lukuta)(jn 12.B)	Gaasitrikel jäab lukku.
Vajutage mootori käivituslülilit (jn 11.C)	Lüliti peab lihtsalt ühest asendist teise liikuma ja lahtilaskmisel automaatselt käivitusasendisse naasma.
KETI PIDURI KONTROLL
1. Käivitage masin (loik 6.3):
2. Hoidke käepidemetest kindlalt kahe käega kinni.
3. Lülitage gaasitriklist kett sisse ja lükake eesmine käekaitse vasaku käega edasi (loik 5.7).	3. Saekett peab viivitamatult seiskuma. Kui saekett on seiskunud, siis laske gaasitrikkel kohe lahti ja lülitage ketipidur valja (loik 5.7).

Kui moni tulemustest ei vasta jargmistes tabelites margitud tulemustele, siis ei ole voimalik masinat kasutada! Masin tuleb sel juhul saata teeninduskusesse kontrolli ja parandusse.

6.3 KÄIVITAMINE

TAHTIS Masinal on silt (jn 2), milleI on kujutadu kavitamist. Silt on moeldud kiirjuhiseks ja se asenda ulalkirjeldatud protseduu

Enne masina käivitamist:

1. Seada masin maapinnal kindlasse asendisse.
2. Eemaldage saeplaadi (jn 1.K) a künise katted (jn 1.J) (kui on peale pandud).
3. Kontrollige, et tera ei puudutaks maad voi muid esemeid.
4. Kontrollige, kas keti pidur on sees (Ioik 5.7).

TAHTIS Katkiminemise valtimiseks arge tommake trossi kogu pikkuses valja ega laske sel vastu trossiya aart hoorduda, nupp laske lahti aeglaselt,valtimaks selle kontrollimatut sisenemist.

TAHTIS Kunagi ei tohi trossi mahkida umber kae.

Käivitamiseks ei tohi kunagi LASTAsel kukkuda hoides ise kaivitustrossistkinni. See on erakordselt ohtlik, sest sellekaigus kaob kontroll nii sae kui saeketi üle.

MARKUS Luliti on alati käivitusasendis (loik 5.1).

6.3.1 Külmstart

"Kulmstardi" all moeldakse käivitamist, mis tehakse vahemalt 5 minutit parast mootori seiskumist voi kutuse juurdevalamist.

1. Lulitage starter B asendisse (jn 11.B).

2. Vajutage 6 korda etteande nuppu (jn 12.A) et holbustada karburaatori kaivitumist.

3. Ainult mudelil SP 526: Vajutage kaitseklapp sisse (jn 13.E).

MÄRKUS Kohe pārast mootori käivitumist
laheb klapp automaatelt algasendisse tagasi.

1. Hoidke masinat kindlalt maapinnal, uks kasi kaepidemel, et kaivitamise ajal mitte kontrolli kaotada (Joon 18).
   Kui masinat ei hoita kindlalt, viob mootori touge tootaja tasakaalust valja vila voi suunata tera mone takistuse voi tootaja enda vastu.

2. Tömmake aeglaselt käivitushooba 10 - 15 cm, kuni on tunda teatud vastupanu ja seejärel tommata järsult 4 korda, kuni on kuulda esimesi käivitushäali. Selles etapis mootor ei käivitu.

TAHTIS Arge tommake kaivitushooba rohkem kui 4 korda.

1. Lükake starter (jn 11.A), «A» asendisse.
2. Tömmake uuesti käivitushooba, kuni mootor käivitub regulaarselt.
3. Pärast mootori käivitumist vajutagesamaaegselt ja luhidalt gaasitriklie (jn 12.B) ja gaasitrikli lukule (jn 12.C), et lulitada eelkirenduse seade valja. Laske mootoril 10-15 sekundit käia.
4. Lulitage ketipidur valja (Ioik 5.7).

TAHTIS Valtige mootori korgeid poordeid sellal, kui keti pidur on peal; selle tulemusel voib toimuda ulekuumenemine ja siduri kahjustamine.

1. Enne masina kasutamist laske mootoril miinimumpöretel 1 minut toötada.

TAHTIS Kui kavitustrossi hooba tommata korduvalt sellal, kui starter on sisselulitatud, vioib see mootori tais tommata ja muuta kavitamise raskeks. Mootori uleujutamise korral (vt loiku 15.5).

6.3.2 Soestart

Soestardiks (kohe pärast mootori seiskumist):

1. Vajutage 6 korda etteande nuppu (jn 12.A) et holbustada karburaatori kaivitumist.

2. Ainult mudelil SP 526:

Vajutage kaitseklapp sisse (jn 13.E).

MÄRKUS Kohe pärast mootori käivitumist laheb klapp automaatset algasendisse tagasi.

1. Lulitage choke sisse (asend B - loik 5.2) ja lulitage kohe valja (asend A - loik 5.2), niimoodi lulitub eelkiirenduse seade sisse.
2. Seejärel järgida punkte 4 - 7 - 8 -9 eelmisest protseduurist (loik 6.3.1).

6.4 TÖOTAMINE

Enne, kui esimest korda langetama
vōi laasima hakata, on soovitav:
- labida kursus seda tuūpi
seadme kasutamises;

• lugeda tahelepanelikult labi juhendi ohutuseeskirjad ja kasutusjuhised;
• harjutada maas voi puki peal olevate puudega, et sel moel masinat ja sobilikke toovotteid tundma oppida.

Masina kasutamise ajal tehke alati nii:

Lulitage enne gaasitriklile vajutamist ketipidur valja.
- Hoidke masinat alati kindlalt kahe käega,VASAK KASI eesmisel käepidemel ja parem tagumisel, olenemata kasutaja voimalikust vasakukäelisusest.

Mootor tuleb peatada kohe, kui kett too ajal peatub.

6.4.1 Töotamise ajal tehtavad kontrollid

6.4.1.a Ketipingutuse kontroll

Töö ajal kett venib ja seetottu tuleb pingutust pidevalt kontrollida (loik 6.1.3).

6.4.1.b Oli juurdevoolu kontrollimine

TAHTIS Masinat ei tohi oli juurdevoolu puudumisel kasutada! Olipaak voib peaaegu taiilikult tuhjeneda iga kord kui kutus otsa saab. Kindlasti taitke olipaak iga kord, kui masinat tangite (loik 7.4).

Oli juurdevoolu kontrollimise ajal peavad saeplaat ja saekett olema öiges asendis.

Käivitage mootor (loik 6.3), hoidke keskmistel pooretel ja vaadake, kas ketiöli levib joonisel (jn 19).

Oli juurdevoolu saab reguleerida, keerates kruvikeerajaga vastavat pumba reguleerimiskruvi (jn 20.A), mis asub masina alumisel poolel.

See sumbol tāhistab ōlipumba regulaatorit:

Kui soovite olivoolu
ketile surendada,
siis keerake
kruvikeerajaga
" ^+ " -margi suunas,
kui vahendada, siis
"--"-margi poole.

6.4.2 Töövötted

6.4.2.a Puu laasimine

Vaadake, kas okste kukkumise ala on vaba.

1. Seiske lõigatavale oksale vastassuunda.
2. Alustage laasimist tuve altosast, liikuge tuve tipu suunas.
3. Löigake alt üles, et saeplaat ei jäaks kinni.(jn. 21).

6.4.2.b Puu langetamine

TAHTIS Kui samaaegselt teostavad kaks voi enam inimest jarkamis- voi langetustoid, tuleb nimetakud toid teostada eraldi tsoonides, mille kaugus uksteisest on vahemalt 2,5 korda langetakata puu korgus. Puud ei tohi langetada, kui Sellega pannakse ohtu iminem, on oht, et see langeb elektrilinile voi vob muud materjaalset kahu tekitada. Kui puu puutub kokku elektriliniga, tuleb sellest koheselt teatada elektrivrgu eest vastutavale firmale.

Enne langetamist:

• selleks et hinnata puu kukkumist, tuleb arvestada puu loomulikku kallet, suurremate okste kasvusuunda ja tuule suunda.
• eemaldada puult mustus, kivid, kooretukid, naelad, metallosad ja traadid.
• puhastada puu umbrus ja kontrollige, kas saate kindlalt jalgadel seista.
  -vaadake igaks juhuks valja takistusteva bpogenemistee, mis oleks ligikaudu 45^ nurga all vorrendes puu kukkumissunaga (jn 22) ja mille kaudu saaks tootaja likuda ohutusse tsooni kaugusele, mis ületaks 2,5 korda langetakata puu pikkuse.
• Jäage kaldus maapinnal ülespoole, et jaada körvale langetatud puu veeremisest.

Alumine Iöige

1. Järgige sae suunamärke (jn 23.A) ja suunake maapinnal olevale objektile suunas, kuhu soovitakse puu langetada (jn 23.B).
2. Hoidke tüvest paremale, mootorsae taha.
3. Tehke horisontaalne loige ligikaudu 1/3 tuve labimodust, taisurkselt kukkumissuuna suhtes (jn 24.A).

- Tagumine langetamisloige

1. Tehke langetamiseks tagalõige, mis on vähemalt 5 cm horisontaalsest loikest kõrgemal (jn 24.B).
2. Teha tagumine langetamisloige nii, et jäaks piisavalt puud murdekohaks (jn

24.C).Murdekoha puit takistab tuve vaandumist ja selle langemist vales suunas.Murdekoha etohi labi loigata.

1. Ilma saeplaati valja votmata vahendage jarkjargult murdekoha paksust, kuni puu langeb.
2. Kui esineb oht, et puu ei lange soovitud suunas voi et voib tagasi vajuda ja vaanata ketti, peatage loikamine enne tagumise langetamisloike Iopuleviimist ja kasutage puust, plastikast voi metallist kilusid (jn 24.D), et avada loikekoht. Puu langetamiseks soovitud suunas looge kaikaga vastu kiile.
3. Kui puu hakkab kukkuma, siis tuleb saag eemale viia, mootor seisata (loik 6.6), ja asetada maha, seejarel lahkuge eelnevalt valitud eemaldumistee kaudu. Tahelepanu peab poorama ulevalt kukkuvatele okstele ja vaatama, kuhu astuda.

6.4.2.c Puu okste laasimine

Laasima t·hendab okste eemaldamist langenud puult.

Pöörake tāhelepanu maapinnale toetuvatele okstele, mis on pinge all, okste voimalikule suunamuutusele loikamise ajal ja puu voimalikule ebastabiilsusele parast oksa aralokiamist.

Laasimisel tuleb alles jatta alumised, suuremad oksad tuve toetamiseks maapinnal.
Löigake väiksemad oksad ühe hoobiga (jn 25.A).
Surve all olevaid oksi on parem hakata laasma alt üles, et vältna saeketi painutamist (jn 25.B).

6.4.2.d Tüve järkamine

Järkama tähendabTÜve tukeldamist pikisuunas.

Tähtis on tagada kindel tugi jalgadele ja et teie keharaskus oleks jagatud vördselt kahele jalale. Kui voimalik, taleks tuve tosta ja toetada okste, palkide voi pakkudega.

Tüve järkamist kergendab toetamiskünise kasutamine (jn 1.l):

1. lukake toetamiskunis tuvesse ning kunisele surudes tehke saega kaarekujuline liigutus, mis voimaldab saeplaadil puusse siseneda (jn 26);
2. kui vaja, korrake protseduuri, muutes toetamiskunise toetuspunktli.

- Maapinnale toetuv tuvi

Kui tuvi on kogupikkuses maapinnal, siis alustatakse saagimist ulaltpoolt (ulemine jarkamine) (jn 27.A).

• Saagike kuni pool tuve labimodust, poorake tuve ja lopetage saagimine teiselt poolt.

- Uhele otsale toetuv tuvi

Kui tuvi toetub ainutl uhele otsale:

• saagige alumiselt kuljelt (alumine järkamine) ligikaudu 1/3 labimödust (jn 28.A);
• järgmisena tuleb teha löplik lõige, järgates ülevalt poolt, et jouda esimese lõikeni (jn 28.B).

Kahele otsale toetuv tuvi

Kui tuvi toetub molemale otsale:
- saagige ülemiselt küljelt (ülemine järkamine)
ligiakudu 1/3 labimodust (jn 29.A)
- järgmisena tuleb teha löplik lõige, järgates altpoolt 2/3 ulatuses, et jõuda esimese lõikeni (jn 29.B).

- Tuvi kallakul

Kallakul asuva tuve jarkamisel tuleb olla kallakul ülalpool (jn. 30).

Löikamise lopetamisel tuleb kontrollis sailitamiseks
löikesurveyt vahendada, ilma sealjuures masina
käepidemetelt haaret lodvendamata. Tuleb
vältna sae kokkupuudet maapinnaga.

6.5 SOOVITUSED KASUTUSEKS

MÄRKUS Masina esimese 6-8
töötunni jooksul vältna mootori
kasutamist maksimumpöretel.

TAHTIS Uhelt toaalalt teise likumise ajaks peab masina seiskama (loik 6.6).

6.6 SEISKAMINE

Masina seiskamiseks:

1. Laske gaasitrikkel (jn 12.B) lahti ja laske mootoril paar sekundit tuhikäigul käia.
2. Vajutage luliti (jn 11.C) "O"-asendisse.
3. Oodake keti seiskumist.

Pärast gaasi miinimumini viimist kulub keti peatumiseni mitu sekundit.

Mootor viob vahetult parast seiskumist ola vaga kuum. Mitte puutuda. Poletusoht.

6.7 PÄRAST KASUTAMIST

Vötke künla piip lahti (jn 31.A).
- Paigaldage saeplaadi kate.

• Laske masinal jahtuda.
• Lödvendage saeplaadi kinnitusmutreid, et vahendada keti pinget.
• Puhastage masin korralikult tolmust ja jäkdest ning saekett saagimisjäkdest ja ölist (loik 7.5, loik 7.6).
• Kontrollige, et osad ei oleks lahti tulnud voi kahjustada saanud. Vajadusel asendage kahjustatud osad ja keerake kinni lodvenenud kruid ja poldid.

TAHTIS Alati kui masinat ei kasutata
voi jætakse see järelvaateda, tuleb masin
seisma panna (loik 6.6), künla piip (jn 31.A)
lahti votta ja paigaldada saeplaadi kate.

7. REGULAARNE HOOLDUS

7.1 ÜLDINE

TAHTIS Noutud ohutusnormid leiab

1. ptk. Järgige hoolikalt neid nõudeid, et mitte sattuda tõsisesse ohtu.

Enne masina kontrollimist, puhastamist, hooldamist voi reguleerimist:

Jatke masin seisma;
- Oodake, kuni kett on täielikult seiskunud;
- Pange peale saeplaadi kaitse, valjaarvatud saeplaati ennast voiketti puudutavate toode puhul;
Vötke künla piip lahti (jn 31.A);
- Oodake, et mootor jahtuks piisavalt;
- lugege juhiseid;
Kandke sobivaid riideid, tookindaid ja kaitseprille

• Hooldustööde sagedust ja tuüpi on kokkuvötlikult kirjeldatud "Hooldustabelis" (vt pts 12). Tabeli eesmärk on aidata teid masina toökindluse ja ohutuse sailitamisel. Seal on kirjas peamised toed ja nende teostamise sagedus. Tehke vastavad toimingud esimesena saabuval tahtajal.
• Mitteoriginaalvaruosade ja -tarvikute voib mojutada negatiivset masina toed ja ohutust. Tootja keeldub igasugusest vastutusest kahju voi vigastuste eest, mis on tingitud mitteoriginaalvaruosade ja -tarvikute kasutamisest.
• Originaalvaruosi saab volitatud teeninduskeskustest ja edasimuujatelt.
• Arge kasutage kunagi kulunud voi kahjustunud osadega masinat. Kahjustatud osad tuleb valja vahetada ning mitte kunagi parandada.

TAHTIS Kõik hooldus- ja reguleerimistödd,
mida ei ole käesolevas juhendis
kirjeldatud, tuleb lasta teha edasimiüjal
vöi spetsiaalses teeninduskeskuses.

7.2 KUTUSESEGU VALMISTAMINE

Kaesoleval masinal on kahetaktiline mootor, mis tootab bensiinist ja mootoriolist segatud kutuseseguga.

TAHTIS Ainult bensiini kasutamine kahjustab
mootorit ja toob kaasa garantii katkemise.

TAHTIS Kasutada ainult korgekvaliteedilisi kutuseid ja olisid, et hoida masina mehaanilised osad tookorras ja tagada nende pikk toigoa.

7.2.1 Noured bensiinile

Kasutada ainult pliivaba bensiini (roheline bensiin) oktaaniarvuga mitte alla 90 N.O.

TAHTIS Roheline bensiin tekitab anumas sadet, kui seda hoida kauem kui 2 kuud. Kasutada alati varsket bensiini!

7.2.2 Noured olile

Kasutada ainult spetsiaalset kahetaktilise
mootori tarbeks moeldud korgekvaliteedilist
sunteetilist oli, vahemalt JASO FC tasemega.
Teie edasimuju jaures on saadaval seda
tüpi mootori jaoks valja tootatud olid,
mis tagavad mootori kindla kaitse.
Selliste olide kasutamine voimaldab
kasutada 2,5%-list segu, mis koosneb
1 osast olist ja 40 osast bensiinist.

7.2.3 Kütusesegu valmistamine ja sallitamine

Segu valmistamiseks vajaliku bensiini ja oli koguse leiab tabelist.

Bensiin Sunteetiline öli 2 taktiline
liitrit liitrit
1 0,025
2 0,050
3 0,075
5 0,125
10 0,250

Segu valmistamiseks:

1. Valada vastavasse anumasse umbes pool bensiini kogusest.
2. Lisage kogu oli.
3. • Lisada ülejäänud bensiin.
4. Sulgeda kork ja loksutada energiliselt.

TAHTIS Segu vananeb. Arge valmistage liiga suuri segukoguseid, et ei tekiks sadet.

TAHTIS Hoida segu ja bensiini anumad ukleisteest kaugel ja olgu nad kergelt eristatavad, et valtida segiajamist kasutamise hetkel.

TAHTIS Puhastada regulaarselt bensiini ja segu anumaid, et eemaldada voimalik sade.

7.3 KUTUSE TANKIMINE

Kütuse tankimise ajal peab masin seisma ja künla plip olea lahti vōetud.

Enne tankimist:

1. Loksutada energiliselt kutusesegu anumat.
2. Pange masin tasapinnal kindlasse asendisse nii, et mahuti kork oleks üleval.

MÄRKUS Segumahuti korgil (jn 32.A) on symbolism:

Segumahuti

1. Puhastada paagi kork ja seda ümbritsev piirkond valtimaks sodi sattumist paaki tankimise ajal.
2. Avada ettevaatlikult paagi kork, et rohk jark-jargult valja lasta.
3. Tankimiseks kasutada lehrit, valtida paagi äareni taitmist.

MÄRKUS Masinaga toötamise ajal saab kutuse taset vaadata LABi katusepaagi silma (jn 32.B).

7.4 KETIOLIMAHUTI TANKIMINE

MARKUS Ketioli paagi korgil (jn 32.C) on symbol:

Ketioli mahuti

TAHTIS Kasutage ainult spetsiaalset
mootorsae oli voi mootorsae kleepuvat
oii. Kasutada ei tohi musta oli, et mitte
ummistada anuma filtrit ja valtida
olipumba kahjustamist jädavalt.

Kvaliteetoli kasutamine on liokeosade efektiivse maarimise aluseks; kasutatud voi madalakvaliteedilise oli kasutamine kahjustab maarimist ning vahendab keti ja saeplaadiga.

• Täitke ölipaak (lehtriga) iga kord, kui tangite kutust: ölipaagi suuruse juures on arvestatud, et kutus lopeb enne öli, see aitat valtida olukorda, kus masin tootaks ilma maärdeaineta.

7.5 MASINA JA MOOTORI PUHASTAMINE

Pärast iga kasutamist tuleb masin korralikult puhastada tolmust ja jäkident.

• Tuleohu vahendamiseks:

• tuleb masin ja eriti mootor ja summuti hoida puhtana saagimisjäkident, okstest, lehtedest voi liigsest märderasvast;

• tuleb silindri tiibu sagedasti suruohuga puhastada (jn 33).

• Ulekuumenemise ja mootori kahjustamise valtimiseks:

• Hoidke sidurikorv (jn 35) saepurust ja jäkdest puhtana selleks tuleb siduri korpus eemaldada (loik 4.2) ja pärast jalle tagasi paigaldada.

Iga 30 totunni jarel tuleb sisemist laagrit Edasimuju ja uures maarida.

7.6 KETI PUHASTAMINE

Pärast iga kasutamist saekestt saepurust ja öljääkident.

Tugeva maardumise voi vaiguga kokkupuute korral votta kett maha ja panna see paariks tunniks vastava puhastusvahendiga anumasse. Seejarel loputada see puhtas vees ja pihustada enne masinale tagasi paigaldamist vastava korrosionivastase tootega.

7.7 KETIPUUDJA

Enne kasutamist kontrollige alati ketipüdjat (jn 1.H) ja vaadake, et see ei oleks kahjustatud.

7.8 LUKUSTUSMUTRID- JA KRUVID

• Enne kasutamist kontrollige alati kõigi kruvide ja mutrite kinnitust, et veenduda, kas masin on ohutus tõolukorras.
• Enne kasutamist kontrollige, kas käepidemed on korralikult kinni.

8. ERAKORRALINE HOOLDUS

8.1 MASINA JA SAEPLAADI MÄRIMISAVAD.

Enne paevast kasutamist tuleb siduri korpus (loik 4.2) ja saeplaat eemaldada ning kontrollida, et maärimisavad masinal (jn 36.A) ja saeplaadil (jn 36.B) poleks ummistunud.

8.2 OHUFLTRI PUHASTAMINE

TAHTIS Ohuifiltri puhastamine on masina hea tootamise ja kestmise jaoks ololine. Filtrita voi katkise filtriga tootamine on keelatud, sest see voib pohjustada mootorile poordumatuid kahjustusi.

Puhastada tuleb iga 8-10 totunni jarel.

Filtri puhastamiseks:

1. Vabastage keel (jn 37.A) ja eemaldage kaas (jn 37.B).
2. Vajutage ohufiltri metallist kinnitile (jn 38.A), kuni kuulete klopsu.
3. Eemaldage ohufilter (jn 38.B), raputage seda, et eemaldada mustus ja puhistage pehme pintsliga.
4. Kui filter on täiesti ummistunud, siis peske seda puhta bensiiniga. Kui kasutatakse suruohku, tuleb jugasunata seespoolt valjapoole.(jn 39).
5. Paigaldage uuesti filter (jn 40.B) tommake metallist kinnitit (jn 40.A) kuni klopsuni, nuud on filter kinnitatud.
6. Pange kaas (jn 41.A) tagasi nii, et koik osad oleksid kindlalt omakohtadel silindri kattes (jn 41.B).
7. Lükake keele alumine osa sisse ja seejärel vajutage ülemisele osale kuni on kuulda klopsu (jn. 41.C).

8.3 SIDURIKORV

Kontrollige iga kuu Edasimüuja juures, kasidurikorvi umber olev metallint on terve. Kui see on kulunud voi deformeerunud, siis see tuleb valja vahetada.

8.4 KETI VEOHAMMASRATAS

Kontrollige om edasimuja juures regulaarselt hammadratta seisukorda ja vahetage see valja, kui on kulunud.

Ei tohi monteerida uut ketti kulunud hammersattaga ja vastupidi.

8.5 KUUNLA KONTROLL

Künla (jn 31.A) juurde paasemisiseks tulebeemaldada ohufiltri kaas (jn 37.B).

Küunal tuleb regulaarselt maha
monteerida ja puhastada, et eemaldada
metallharjaga voimalik mustus (jn 42.A).
Kontrollige ja taastage elektroodide
öige vahemaa (Jn 42.B).
Monteerida küunal tagasi, keerates
see kinni kaasasoleva vötmega.
Küunal tuleb välja vahetada teise
samasuguse vastu, kui elektrooodid on LABI
pōlenud vōi isolatsioon on kahjustunud,
ja igal juhul pārast 100 toṭtundi.

8.6 KAIVITUSTROSS

Käivitustross tuleb esimste kulumisjalgede ilmnemisel Edasimujuja juures umber vahetada.

8.7 SAEKETI HOOLDUS

Ohutus- ja efektiivsuskaalutlustel on vaga oluline, et loikemehhanismid oleks hasti teritatud.

Teritamine on vajalik, kui:

• Saepuru on tolmune.
• Lōikamisel tuleb kasutada suuremat jōudu.
• Lõige ei ole sirgjooneline.
  Vibratsioon suureneb.
  -Touseb kutusekulu.

TAHTIS Soovitav on jatta teritamisprotseduur spetsiaalsele teeninduskusele, kus seda tehakse vastavate masinatega, mis tagavad materjali minimaalse kulumise ning koikide hammaste uhtlase teritamise.

8.7.1 Keti teritamine

Teritamiseks kasutatakse vastavaid umaraid ketiviile; mille diameeter on spetsiiline iga ketituubi jaoks (vaata "Keti Hooldamise Tabel", 14. ptk) ja mis nouab vastavaid oskusi ja kogemusi, et loikehambaid mitte kahjustada.

Keti teritamiseks:

1. Peatage masin (loik 6.6).
2. Lulitage ketipidur valja (loik 5.7).
3. Kinnitage ketiga latt kindlalt kruustangide vahele (jn 43.A), vaadake, kas kett saab vabalt liikuda.
4. Kui kett on lotv, siis pingutada (loik 6.1.3).
5. Pange viil hamba tuhimikku, hoidke pidevalt kaldenurka, mis vastab loikeserva profililie (jn 43.B). Lihvimisplaadi kasutamise lihtsustab viili kasutamist (jn 43.C).
6. Tehke ainult paar, edasisuunas viiluluket ja nii koikidel loikehamastel samas suunas (vasakult voi paremalt).
7. Pöörake latt tangide vahel ümber ja korrake protseduuri ülejänud loikehammastel.
8. Kontrollige, kas hamba piir (jn 43. vastab "Keti hooldustabelis" (14. ptk) naidatule ja vajadusel vilige lamega viliga profilum umaramaks.
9. Pärast teritamist eemaldage vahimgi puru ja tolm ning maärige ketti olivannis.

8.7.2 Saaketi asendamine

Saeplaat tuleb valja vahetada, kui:

• lõikehamba pikkus on 5 mm
  või vahem (jn 43.E);
• keti lülidevahelised neediuhendused on liiga lódvad.
• saagimiskiirus on madal ja korduv teritamine ei paranda seda enam. Kett on kulunud.

TAHTIS Pärast keti vahetamist tuleb selle pingutust sagedamini kontrollida, sest kett alles kohaneb.

MÄRKUS Koik ketti ja saeplaati puudutavad operatsionid nouavad nende korrektseks labiviimiseks vastaivad oskusi ja vajalikku tehnikat; ohutuskaalutlustel tuleks alati votta uhendust edsimüjaga.

Saeplaadi ebauhtlase kolumise valtimiseks tuleb seda regulaarselt umber keerata.

Saeplaadi tokorras hoidmiseks tuleb:

1. määrige süstlast (ei kuulu komplekti) pöördvölli laagreed (kui on olemas).
2. puhastage saeplaadi soont harjaga (ei tarnita) (jn 44.A);
3. puhastada olitamisavasid (jn 44.B);
4. Iameda viiliga (ei kuulu komplekti) eemaldada eemalseisvad servad ja tasandada voimalikud ebatasasused soonte vahel.

8.8.1 Saeplaadi asendamine

Saeplaat tuleb valja vahetada, kui:

• soone sugavirus on väiksem kui edasiveolulide korgus (need ei tohi pöhjani ulatuda);
• soone sisemine sein on niivord kulunud, et kett kaldub küljele.

8.9 TÜHÍKÁIGU REGULEERIMINE

Kui liokeseade mootori tuhikäigul liigub, tuleb lasta mootorit edasmüjaga konsulteerimise järel reguleerida (loik.8.11).

8.10 KARBURAATORI REGULEERIMINE

Karburaator on tehase poolt häalestatud optimaalsele voimsusele igas kasutusolukorras minimaalse heitgaaside valjalaskega vastavalt kehtivatele normidele.

Halbade tulemuste korral poorduge edasimuupaole, et kontrollida karburaatorit ja mootorit.

Karburaatori reguleerimine:

T = tuhikäigu reguleerimine

L = segu regulatsioon madalal kiirusel

H = segu regulatsioon suurel kiirusel

9. HOIUSTAMINE

TAHTIS Kohustuslikke ohutusnoudeid, mida tuleb masina ladustamisel jargida, on kirjeldatud loigus 2.4. Jargige hoolikalt neid noudeid, et mitte sattuda tosisesse ohtu.

Kui on ette naha pikemat toopausi kui 2-3 kuud, tuleb teha moned tood, mis aitavad ara hoida raskusi taas toole asumisel ja valtida tosiseid mootorikahjustusi.

Enne masina āra panemist:

1. Keerake kaks mutrit lahti, eemaldage karter ja seejärel saekkett ja -latt.

2. Tuhjendage olipaak, valage sinna ca -120 cm3 puhastusvedelikku ja keerake kork peale.

3. Monteerige karter ilma mutreid kinnitamata tagasi.
4. Käivitage masin ja hoidke mootorit taispooretel, kuni kogu vedelik on otsas.
5. Pange mootor tuhikäigule ja hoidke masinat toos, kuni kutus paagis ja karburaatoris on loppenud.
6. Laske mootoril jahtuda.
7. Eemaldage kūnal.
8. Valage künlaavausse teelusikatais (värsket) kahetaktilise mootori öli.
9. Tömmake mitu korda käivitushooba, et öli silindris jaguneks.
10. Vaadake, et kolb oleks ülemises asendis (nähtav künla avausest) ja pange kuinal tagasi.
11. Puhastage masin korralikult.
12. Kontrollige, et masinal ei oleks kahjustusi. Vajadusel vötke ühendust volitatud teeninduskusega.
13. Ladustage masin:

-kuivas keskkonnas
- kaitstuna ilmastikutingimuste eest
- terakaitse peab olema korralikult peal.
- lastele kattesaamatus kohas.
- Kontrollige, kas olete eemaldanud koik vötméd ja hooldusel kasutatud töriistad.

Masina käivitamise ajal:

1. Eemaldage kūnal.
2. Tömmake paar korda käivitushooba, et elimineerida liigne öli.
3. Kontrollige künalt (Iok 8.5).
4. Pange masin valmis (loik 4.2; pkt 6).

10. TEISALDAMINE JA TRANSPORT

Masina teisaldamise vōi transpondi ajaks:

• Peatage masin (Iloik. 6.6).
• Oodake keti seiskumist.
  Vötke künla piip lahti (jn 31.A).
• Paigaldage saeplaadi kate;
  -Hoidke masinat kaepidemetest kinni ja poorake latt kaigusuunale vastupidises suunas.

Kui masinat transponditakse sōiduvahendil, siis:

• paigutage masin nii, et see ei oleks kellelegi ohuks
• kinnitage kindlalt masina kulge lintide
  vōi kettidega, et välṭida masina
  überminekut, selle kahjustamist
  ning kutuse valjavoolamist.

11. TEENINDUS JA REMONT

Käesolevas juhendis on antud koik vajalikud juhised masina juhtimiseks ja elementaarsete hooldustööde kohta, mida saab teha kasutaja ise. Koik reguleerimis- ja hooldustööd, mida selles juhendis kirjeldatud ei ole, tuleb lasta teha edasimüuja juures voi spetsiaalses teeninduskeskuses, kellel on vajalikud teadmised ja seadmed toöde korrektsetteostamiseks, nii et salivad masina algsed ohutustingimused. Ebasobivates kohtades voi kvalitseerimata inimesti poolt teostatud toöd muudavad garantii kehtetuks ja vabastavad totja igasugusest kohustusest voi vastutusest.

• Garantii alla kuuluvaid parandusja hooldustoid tohivad teha ainult volitatud teeninduskeskused.
• Volitatud teeninduskeskused kasutavad ainult originaalvaruosi. Originaalvaruosad ja -tarvikud on spetsiaalselt projekteeritud nende masinate jaoks.

• Mitteoriginaalvaruosad ega -tarvikud ei ole heaks kiidetud ning mitteoriginaalvaruosade ja -tarvikute kasutamine muudab garantii kehtetuks.

• Soovitameanda masina kord aastas volitatud teeninduskeskusesse ohutusseadmete hooldusse, teenindusse ja kontrolli.

12. GARANTII KATE

Garantii katab koik materjali-ja tootmisdefektid. Kasutaja peab:

hoolikalt järgima kōiki komplekti dokumentatsoonis antud juhiseid.

Garantii ei kata kahjusid, mis on tingitud:

Kaasasolevate dokumentidega tutvumata jatmine.
Tähelepanematus.
- Ebaöige vōi lubamatu kasutus ja monteerimine.
- Mitte-original varuosade kasutamine.
- Selliste lisatarvikute kasutamine, mida tootja ei ole kaasa andnud ega heaks kiitnud.

Garantii ei kata ka:

Kuluvate materjalide, nagu likeseadmete, ohutusmutrite normalne kolumine.
- Normaalne kolumine.

Ostjat kaitsevad tema riigi seadused. Kaesolev garantii ei piira mingil moel ostja omamaa seadustega talle ette nahtud igusi.

13. HOOLDUSTÖDE TABEL

Töö Sagedus Punkt
	1. korda Seejärel iga
MASIN
Köikide kinnituste kontroll	- lga kord enne kasutamist 7.8
Ohutuskontrollid / Juhtseadmete kontrollimine	- lga kord enne kasutamist 6.2
Ketipüüdja kontroll	- lga kord enne kasutamist 7.7
Masina ja saeplaadi määrimisavade kontroll.	- lga kord enne kasutamist 8.1
Üldine puhastamine ja kontrollimine	- lga kord pärast kasutamise lõpetamist		7.5
Keti puhastamine	- lga kord pärast kasutamise lõpetamist		7.6
Sidurikorvi laagri määrimine	- 30 tundi 7.5*
Sidurikorvi kontroll	- Kord kuus 8.3*
Keti veohammasratas	- Kord kuus 8.4*
Keti hooldamine	--		8.7, 14
Saeplaadi hooldamine	--		8.8
MOOTOR
Kütusetaseme kontroll ja lisamine	- lga kord enne kasutamist 7.3.
Ketiöli lisamine	-		lga kütuse tankimisega
Üldine puhastamine ja kontrollimine	- lga kord pärast kasutamise lõpetamist		7.5
Töö Sagedus Punkt
	1. korda	Seejärel iga
Öhufiltri puhastamine		Iga 8-10 toötunni / hooaja lõpus	8.2
Süutekünla puhastamine	- Iga 10	töötunni / hooaja järel 8.5
Küünla vahetus	- Iga 100	töötunni / hooaja järel 8.5

• Operatsoon, mida tuleb teostada edasimüju vovi spetsialiseeritud teeninduskeskuse poolt.

14. SAEKETI HOOLDUSTÖDE TABEL

Ketisamm		Piirhamba (a) tase Villi läbimõöt (d)
		a	d
tollid mm		tollid mm toolid mm
3/8 mini	9,32	0,018 0,45 5/32 4,0
0,325	8,25	0,026 0,65 3/16 4,8
3/8	9,32	0,026 0,65 13/64 5,2
0,404	10,26	0,031 0,80 7/32 5,6

Tabelis on teritamisandmed erinevat tuupi saakettidele, see ei tahenda, et kasutada saaks kette, mis ei ole tabelis "Oige saeplaadi ja keti kombinatsiooni tabel"

15. RIKETE TUVASTAMINE

RIKE VÖIMALIK PÖHJUS LAHENDUS
1. Mootor ei käivitu või sureb välja	Käivitamisprotseduur pole Óige	Järgida juhiseid (lõik 6.3)
	Küūnal on must või elektroodidevaheline distants pole Óige	Kontrollige küünalt (lõik 8.5).
	Umbes ðhufilter	Puhastada ja /või vahetada filter (lõik 8.2).
	Jäätumisvastane seade valesti paigaldatud	KontrolligeSELL asendit (lõik 6.1.4)
	Probleemid karburaatoriga Võtke ühendust volitatud teeninduskeskusega.
2. Mootor käivitub, aga võimsus on väike	Umbes ðhufilter	Puhastada ja /või vahetada filter (lõik 8.2).
	Probleemid karburaatoriga Võtke ühendust volitatud teeninduskeskusega.
RIKE VOIMALIK PÖHJUS LAHENDUS
3. Mootor tööttab ebaregulaarselt või tal pole koormuse all jõudu	Küūnal on must või elektroodidevaheline distants pole ùige	Kontrollige küūnalt (lõik 8.5).
	Probleemid saeplaadi ja ketiga Vaadake, kas kett liigub vabalt ja kas saeplaadi sooned on deformeerumata.
	Probleemid karburaatoriga Võtke ühendust volitatud teeninduskeskusega.
4. Mootorist tuleb liigselt suitsu	Vale segu vahekord Valmistada kütusesegu vastavilt instruktsionidele (lõik 7.2)
	Probleemid karburaatoriga Võtke ühendust volitatud teeninduskeskusega.
5. Mootori üleujutamine	Kui käivitusnuppu vajutati korduvalt, kui starter oli sisse lülitatud.	Eemaldage küūnal (lõik 8.5) ja tõmmake örnalt käivustrossi (jn 11.D) per eliminare l'ecesso di carburante; quindi asciugare gli elettrodi della candela e rimonlarla sul motore.
6. Ōli ei tule välja	Ölikvaliteet on halvenenud Tühjendage jahtunud mootoriga masinal mahuti, puhistage see ja kanalid puhasusvedelikuga ning pange uus ùli.
	Määrmisavad ummistunud Puhastada (lõik 8.1)
7. Saekett liigub, kui mootor on tühikäigul	Vale reguleerimine kütusel	Võtke ühendust volitatud teeninduskeskusega.
8. Masin hakkab anomaalselt vibreerima	Kahjustused või lahtised osad Peatage masin ja ühendage künla juhe lahti (jn 31.A). Kontrollida võimalikke kahjustusi Kontrollida, kas on lõdvenenud osi ja need kinnitada Kontrollida, vahetada või parandada spetsialiseeritud teeninduskeskuses.
9. Masin on saanud lõögi võörkehalt.	Kahjustused või lahtised osad Peatage masin ja ühendage künla juhe lahti (jn 31.A). Kontrollida võimalikke kahjustusi Kontrollida, kas on lõdvenenud osi ja need kinnitada Kontrollida, vahetada või parandada spetsialiseeritud teeninduskeskuses

Kui probleemid jatkuvad ka pärast kirjeldatud lahenduste rakendamist, vötke ühendust om edasimüjaga.

16. LISASEADMED

"Saeplaatide ja -kettide kombinatsionide tabelis" on loetletud koik voimalikud saeplaadi ja-keti kombinatsionid, mille sobivust erinevate saemudelitega on tahistatud "√" märgiga. Tabelis on kõigi masinatega sobivate saekettide ja-lattice andmed.

Kasutage ainult tabelis naidatud saeplaate ja kette. Heakskiitmata kombinatsioonide kasutamine voib

pohjustada tosiseid kehavigastusi ja kahjustada masinat.

Kuivord plaadi ja keti valik, paigaldamine ja kasutamine on taielikult kasutaja voli, siis nende kasutamisest tulenevate uskoik mis laadi kahjude eest tootja ei vastuta. Kui teil puuduvad teadmised plaadi voi keti oduste kohta, siis poorduge edasimuja voi erialase tehnikapoe poole.

SISÄLLYSLUETTELO

1. YLEISTÄ 1
2. TURVALLISUUSMAÄRÄYKSET. 2
3. LAITTEESEEN TUTUSTUMINEN 4

ET · Kaesoleva kasutusjuhendi sisu ja kujutised on toodetud konkreetsett ettevtotele STIGA S.p.A. ja neile rakendub autorikaitseadus - dokumendi igasugune osaline voi taelik ilma loata reproduitserimine voi mutmine on keelatud.