CS 2238 - Kettsaag JONSERED - Tasuta kasutusjuhend

KASUTUSJUHEND CS 2238 JONSERED

Karsinta = Oksien katkonta kaadetusta puusta.

Onnitlme teid, et olete valinud Jonsered toote!

Me oleme veendunud, et tehindade korgelt meie toodete kvaliteeti ja tehnilisi naitajaid, ning seda ka tulevikus. Kui te ostate meie toote, on teile tagatud professionaine abi nii seadmete hooldamise kui parandomise osas. Kui seadm mujuja pures pole volitatud tokoda, kusic, kus on meie lahim volitatud tokoda.

Me loodame, et jaite omastugahrahule saeb teie hea abirnees pikkadeks aastateks. Arge unustage, et seadme kasutusjuhend on vaartuslik abimees. See itaib teid oluliselt omaaeadme tooiga pikendada, kui te jargite neid soovitusi, mis on juhendis todud seadme hoodamrise, korrastamising parandamise kohta. Kui te kord miute selle seadme ara, andke sellega uuele omanikule kaasa kasutusjuhend.

Soovime teile palju edu omajonsered tootega tootamisel!

Jonsered tootab pidevalt oma toodete edasiarendamise alal ja jatab seetottu endale oiguse teha muuhulgas muudatusitoodete kuju ja valimuse osas.

Sumbolid seadmel:

ETTEVAATUST! Kettsaed vivad olla
ohtlikud! Hooletu voi vale kasutamislaad
vivad tekitada operatorile voi teistele
toseiseid ja isegi surmavaid
kehavigastusi.

Lou kasiitsemisopetus pohjalikult labi, et koik eeskirjad oleksid tajesti arusaadajadav, enne kui seadet kasutama hakkad.

Kasuta alati:

Heaksiidetud kaitsekiivrit
Heakskiidetud korvaklappe
Kaitseprillid voi naokaitse

Seade vastab EL kehtivatele direktiividele.

Ubritsevasse keskonda leviv mura vastavalt Euroopa Uhenduse direktivile. Andmed seadme emissiooni kohta on toodud peatukis Tehnilised andmed ja etiketil.

Operator peab kasutama kettsae käsitsemiseks mõlemat kätt.

Kettsaagi ei tohi mitte kunagi kasutada seda ühes kaes hoides.

Väligte saelati otsa puutumist vastu mis tahes objekte.

Ulejänud seadmel toodud sumbolid/tahised vastavad erinevates riikides kehtivatele sertifitseerimisnoutele.

Kettsae detailide paiknemine (1)

1 Teavitamis- ja hoiatustahised.
2 Silindri kate
3 Kütusepump
4 Käivitikäepide
5 Ohuklapp/Startgaasi vulgar
6 Seiskamisluliti (Süte sisse-ja väljalulitamine.)
7 Tagumine käepide
8 Kütusepaak
9 Karburaatori reguleerimiskruvid
10 Käiviti
11 Ketioli paak
12 Silt tootenumbri ja seerianumbriga.
13 Gaasihoovastiku sulphur (Hoiab āra tahtmatut gaasi andmist.)
14 Esikäepide
15 Turvakaepide
16 Summuti
17 Juhtplaat
18 Juhtplaadi otsatähik
19 Saekett
20 Kooretugi
21 Ketipüdja
22 Ketipingutuskruvi
23 Siduri kate
24 Tagumine käepide parema käe kaitsega.
25 Gaasihooovastik
26 Kaisitsemisopetus
27 Kombivoti
28 Juhtplaadi kaitse

Sisukord

SISSEJUHATUS

Luguquetudarbija 284

Sumbolid seadmel: 284

Kettsaedetailidepaiknemine 285

SISUKORD

Sisukord 285

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Meetmed ue kettsekasutamisele votmisel 286
Tähtis 286
Toimige alati arukalt. 286
Isiklik ohutusvarustus 287
Seadme ohutusvarustus 287
Löikesade 288

KOOSTAMINE

Juhtplaadi ja keti paigaldamine 291

KUTUSE KASITSEMINE

Kuttesegu 292
Tankimine 292
Ohutusnouded kutuse kasetsemisel 292

KÄIVITAMINE JA SEISKAMINE

Käivitamine ja seiskamine 293

TOOVOTTED

Enne kasutamist tuleb alati: 294
Uldised toeoskirjad 294
Tagasiviskumisevaltimine 297

HOOLDUS

Uldised napunaited 297
Karburaatori seadistamine 297
Kettsaeohutusvarustusekontroll,korrashoid ja hooldus 297
Summuti 298
Ohufilter 298
Suutekunlad 298
Hooldusskeem 299

TEHNILISED ANDMED

Tehnilised andmed 300
Juhtplaadi ja keti kombinatsoonid 301
EUKinnitus vastavusest 301

Meetmed uue kettsaekasutamisele vötmisel

Lugege kasutusjuhend hoolikalt labi.
(1) - (50) viitab illustratsioonidele lk. 2-5.
- Kontrolli lõikeadme monteerimist ja korrasolekut. Juhised on toodud Koostamist käsitlevas alajaotuses.
Täitke paak kütusega ja käivitate kettsaag. Vaadake juhiseid peatukkidest Kütuse käsitsmine ning Käivitamine ja seiskamine.
- Ara alusta saagimist enne, kui ketimaardeoli on kullaldaselt voolanud kettseat ketile. Juhised on toodud alajaotuses Liokeasadme olitamine.
- Pikaajaline mura vöib tekitada püsva kuulmiskahjustuse. Sellepärast tuleb alati kanda heakskiidetud körvaklappe.

ETTEVAATUST! Seadme algset konstruktionsi ei tohi muuta ilma tootja loata. Kasuta alati originalosi. Lubamatud muudatused ja varuosad voivad pohjustada raskeid voi isegi eluhtlikke kehavigastusi operatorile ja teistele.

ETTEVAATUST! Kettsaag on ohtlik
töörist, mis vöib hooletu vöi vale
käsitsemise korral pöhjustada tõseid
vöi iseyel eluohltike vigastusi. Seeparast
on väga tahtis, et loed
käsitsemisöpetuse pöhjalikult labi ja
saad kõikidest eeskirjadest korralikult
aru.

ETTEVAATUST! Seade tekitat toötades elektron magnetvälja. Teatud tingimustel voib väli hairida aktivsete vöi passivsete meditsiniliste implantaatide töd. Tösiste vöi surmaga loppevate kahjustuste riski vähendamiseks soovitame meditsinilisi implantaate kasutavatel inimestel pidada seadme kasutamine eel nóu omarsti ja implantaadi valmistajaga.

Tähtis

TAHTIS!

Seade on ette nähtud ainult puidu saagimiseks.

Kasutage ainult selliseid saelati ja saeketi kombinatsioone, mida me pakume peatukis Tehnilised naitajad..

Arge totage seadmega, kui te olete vasinud, ravimite voik allokoholmoju all, ms voivad mojutada teie otusstamisvoimet, nagemist ja keha valitsemist.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus.

Argehitage seadet ringi, nii et see enam ei vasta tehase originalmudelile ega votke ka kasutada sellist seadet, millest voib arvata, et keigi on selle umber ehitanud.

Åra kasuta vigastatud seadet. Kontrolli ja hoola seadet korraparaseit, nagu käsitlemisöpetuses noutud. Teutud hoolaust toh ib teha ainult vastava valjaöppe sanud spetsialist. Juhised on toodud alajaojutes Hoodld.

Kasuta ainult kæsolevas kāsitsemisopetuses margitud lisavarustest. Juhised on toodud alajotustes Löikeseade ja Tehnilusd andmed.

TAHELEPANU! Kasutage nakoitset ja kaitseprille, et kaitsta paiskuvate esemete eest. Kettsaest vovad paiskuda puutukid ja mua tuoladed esamed surej ouga. See voib tekitatod tõise vigastuse, eriti silmadele.

ETTEVAATUST! Ohtlik onlla tottava mootorigara kinnises ruumis voi kohas, kus pole korralikku ventilatsiooni, sest see voib pohjustada lambumissurma voi lingugaasimurgistuse.

ETTEVAATUST! Tagasilögi ohtu suurrendab see, kui kasutatakse koos sellist saelatti ja saeketti, mis kokku ei sobi. Kasutage ainult selliseid saelattide ja kettide kombinatsioone, mida meie sooavitame ja järgige kasutusjuhendeid. Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised naitjad.

Toimige alati arukalt. (2)

Vöimatu on kirjeldada kõiki olukordi, mida võib kettsae kasutamisel ette tulla. Olge ettevaatlik ja kasutage tervet moistust. Vältige selliseid olukordi, milleks teil puuduvad teadmised. Kui te pärast selle juhendi läbi lugemist tunnete veel ekabindlust, kõsige asatundjalt nõu. Võtke julgesti uhendust oma edasimiüjuaga või meiega, kui te Tahate kõsida midagi kettsaagide kasutamine kohta. Me oleme teie teenistuses ja annane heameeleiga nõu, kuidas kettsaagi paremini ja ohutumalt kasutada. Võiksite ka kääja kettsaesasutamine koolitusel. Kõsige nõu oma edasimiüjalt, metsandusalaset oppeasutusetl või raarnatukogust, kus ja milliseid kursuseid korral datasetk. Me teeme pidevalt tõd, et muuta toote kujundust paremaks ja rakendada paremaid tehnilisi lahendusi, mis tõstavad toto ötkündust, ohutust ja tohusust. Kõige korraparaseilt oma edasimiüjua jaures, kust saate teavet uenduste ja nende kasutamine kohta.

Isiklik ohutusvarustus

ETTEVAATUST! Suorem osa onnetustest
juhtub seetotu, et kettsekti rivab
operaatorit. Seadmaga tootamisel tuleb
kasutada ettenahtud isiklikku
kaitsevarustust. Isiklik kaitsevarustus ei
välista onnetusi, kuid vahendab
vigastuse astet. Palu seadme muijalt abi
sobiva varustuse valimisel.

Heakskiidetud kaitsekiivrit
Korvaklapid
Kaitseprillid või naokaitse
Kaitsekihiga kindad
Saekaitsega puksid.
Kaitsekihiga, terasest varbakaitsega ja libisemiskindla alustallaga saapad
- Kanna hoolt, et esmaabivarustus oleks alati kaeparast.
Tulekustuti ja labidas.

Tööriiéd peavad olema liibuvad, kuid ei tohi likumisvabadust piirata.

TAHTIS! Sādemed vāivad tulla summutist, saelatist, ketist vōi mujalt. Hoidke tulekustutusabinoud kāeparast. Sellega aitate kaasa metsatulekahjude leviku pidurdamisele.

Seadme ohutusvarustus

Selles peatukis selgitatakse seadme ohutusdetailed ja seda, milline roll neil on. Seadme kontrollimise ja hooddamise kotha leiate juhiseid peatukist Ketttsae turvavarustuse kontroll ja hoodus. Peatukist Seadme osade paiknemine naete, kus nad teie seadmel paiknevad.

Kui seadet ei hooldata ñigesti ja korraparaselt ja seadet ei paranda asjatundja, vöib seadme tõiga lüheneda ja tekkida oht onnetuste tekkeks. Lisateabe saamiseks võta ühendust lahima hooldustökojaga.

ETTEVAATUST! Arge kasutage seadet, kui selle turvavarustus pole taiesti korras. Turvavarustustuleb kontrollida ja hooldada.Vaadake juhiseid peatukist Kettsae turvavarustuse kontroll ja hooldus.Kui teie seadme kontrollimisel selgub, et koik pole korras,tuleb seade vii tokotta parundusse.

Teie kettsael on ketipidur, mis on nii konstruereeitud, et see peatab keti, kui teib tagasilooK. Ketipidur vahendab onetuse ohtu, aga ainult tei kui kasutaja voimuses on seda taesti ara hoida.

Ole tootarnisel ettevaatlik ja kanna hoolt, et juhtplaadi ohusektor midagi ei riivaks.

Ketipidurit saab lulitada kaisti (A) (vasaku kega) voi rakendub see inertsjou toimel. (3)
- Pidur toimib, kui lukkad turvakaepideme (B) ettepoole. (3)
- Liigutus ettepoole aktiveerib vedrumehanismi, mis pingutab lintpidurit (C) mootori ketiveosusteerni (D) (siduriketta) umber. (4)

• Ketipiduri aktiveerimine (operaatori poolt kāsitsi vōi automaatselt) oleneb tagasiviskumise joust ja ketttsae asendist selle seeme suthes, mida juhtplaadi ohusektor puudutab.

• Turvakaepideme üheks ülesandeks on aktiveerida ketipidurit. Teine tahtis turvafunktsoon on takistada vasaku kä sattumist ketile juhul, kui esikäepide peaks käest libisema.
  Ketttsa käivamisel peab olemaketipidur toolerakendatud, et kett ei hakkaks liikuma.

• Ketipurdit võib kasutada nagu käsipurdit käivitamisel või seadme lühiajalisel transportimisel teise tõkohta, et vältila juhuslikust kokkupuuestekkida võivaid vigastusi.
  Ketpiduri valjalulitamiseks tomba turvakaepide tagasi esikaepideme poole.
• Tagasiviskumine vöib olla väga ootamatu ja jõuline.
  Enamasti on tagasiviskumised vaiksemad ja ei lūita ketipidurit alati sisse. Väikese tagasiviskumise korral hoia kettsaagi kindlalt, laskmata seda kæst.

Tugevaltagasilogil ja sii, kui saelati ohusektor on kasutajast voimalikult kaugel, rakendubtagasilogi suunaline inertsju toimel toole ketipidur.

Kui tagasiviskumine ei oli eriti jõuine või kui juhtplaadi ohusektor asetseb kasutajale lahemal, lulitab kasutaja is vasaku kaega ketipidurit.

Kui vasak kasi on vales asendis, e saa ketipidurit kasi situ lulitada. Sellise haarde korral, kus vasak kasi paikneb nii, et ketipidurit e saa lulitada, jäb üle loota vaid inertsjoule.

Kas ma saan ise oma kaega ketipidurit lulitada, kui tekib tagasilok?

Ei. Ketipiduri lukkamiseks ettepoole on vaja pisut joudu rakendada. Kui te puudutate käga kergelt tagasilogikaitset vi libstate sellest üle, vob joud olla liiga nork tetipiduri sisselulitamisesk. Hoideke tootamisel kindt tktssa kapedemetest. Kui teil tekib tagasilok, vob juhtuda, et te ei lase katt esikapeideme kuljest lahti ega aktveeri ketipidurit, aga vob ka juhtuda, et kepidemi lulitatakse sisse alis siu, kui saag on joudnud monda aega totada. Siis on t, et ketipideri ej ojua ketti oigeaegselt pidurdada ja kett vob teid enne vigastada.

Moneedes tooa sendites voib teil kasi mitte ulatuda ketipidurini, et seda sisse lulitada, naiteks saega puu langetamisel.

Kas ketipidur lulitub inertsj joul alati, kui tekib tagasilok?

Ei. Esiteks peab ketipidur olema tokorkras. Ketipidurit on kerge kontrollida, vaadake juhiseid peatukist Kettsae turvavarustuse kontroll ja houldus. Me soovitame kontrolla tehe ena igo tövahetust. Teiseks peab tagasilok olea piisavalt tugev, et ketipidur toole hakkaks. Kui ketipidur oleks liiga tandlik, hakkaks ta tihti toole ja see on tulikas.

Kas ketipidur kaitseb mind alati vigastuste eest, kui tekib tagasilook?

Ei. Köigepealt peab ketipidur olemakorras, et see tagaks piisava kaitse. Edasi peab taktiveeruma nii, Nagu ilevalpood kirjeldatud, et see pidurdkats ketti tagasiloggi tekkel. Kolmandaks vob ketipidur toolehakata, aga kui saelatt on liiga lahedal teile, vob kett mitte jouda aeglustuda, enne kui saag teid puudutab.

Tagasiloo ki koos selle ohtlike tagajrgedega voib valtida ainult tootaja ise oigete toovotete kasutamisega.

Gaasihoo vastiku sulphur

Gaasipästik on konstruereeitud nii, et gaasihoo vastik juhuslikult ei lulituks. Kui pästik (A) käepidermes sisse vajutada (sisse vajutatakse see nii, et hoitakse käepidemest), vabaneb gaasihoo vastik (B). Kui käehaare käepidemel vabastada, lahevad gaasihoo vastik ja ka gaasipästik lahteasendisse. See tähendab seda, et tühkaigul on gaasihoo vastik suletud asendis ja seda automaatsetl. (5)

Ketipüudja

Ketipüudja ülesandeks on puöda kinni purunenud vöj ujtplaadit mahatulnud kett. Korralikult pingutatud kett tavaliselt ei purune ege tule juhtplaadit mha (vt. peṭükk Koostamine), kui juhtplaati ja ketti ögistä hoodada (juhised on toodud alajaotuses Üldised toöeskirjad.)

Parema käe kaitse

Parema käe kaitse kaitseb su kätt, kui kett peaks juhtplaadilt maha tulema, ning ei lase okstel takistada tagumisest käepidernest kinni hoidmast.

Vibratsioonisummutussüsteem

Seade on varustatud vibratsionisummutussüsteemiga, mis vahendab vibratsioni ja teeb seadme kasutamise mugavaks.

Vibratsionisummutussüsteem vahendab vibratsioni, mis kandub kapeidemesse seadme mootorist ja liokesedmetest. Kettsae corpus ja liokeseade on eraldatud kapeidemetest amortisevate elementidega.

Kōva puud (suuremat osa lehtpuid) saagides tekib suurre vibratsioon kui pehmet puud (peamiselt okaspuid) saagides. Vigastud, nuri voi vale tüpi ketiga saagides on vibratsioon tugevam.

ETTEVAATUST! Tugevate voi i pikaajaliste vibratsionode toimel voi b tekkida veresoonte ja narvide vaevusi neil, kellel on vereringheäireid. Pördruge arsti poole, kui teil ilmneb vibratsioni tekitatud vaevuste nahte. Sellisteks nahtudeks on tundetus, jou puodomine voi tavalisest vaiksem käte joudlus, surin, torked voi naha tundetus, nahapinna voi nahavärvi muutumine, valu. Tavaliset tekivad sellised nahud kates, sörmedes voi randemtes. Külmaga voiivad need nahud tugevnda.

Seiskamisluliti

Mootori vãjalulitamiseks kasuta seiskamisuliti.

Summuti

Summuti on konstrueritud vahendama mürataset ning juhtima mootoriheitgaase kasutajast eemale.

ETTEVAATUST! Mootori heitgaasid on kuumad ja voivad sisaldada sädemeid, mis voivad tekitada tulekahju. Sellepärast āra käivita sedet kunagi rumiis sees ega tuleohtlike materjalde ligidal!

Kuivas ja kuumas kohas vöib tekkida suur tuleht. Sellise klimaga kohtades vöib olla seadusandluses nõudeid summuti kohta, naiteks vöib olla nõue, et summutil peab olemä heakskiidetud sädemepüüdja (A). (6)

TAHELEPANU! Summuti laheb seadme tootamisel vaga kuumaks ja on kuum ka parast seadme valja tulitamist. See kehtib ka tuhikaigul tootamise kohta. Olge tootamisel hoolikas ja ettevaatlik, eriti siis, kui tootate tuleohtlike gaaside ja muude materjalide lahedal.

ETTEVAATUST! Arge kasutage kettsaagi ilma summutita voi katkise summutiga. Katkine summuti tekitab tugevat mura ja suurrendab margatavait taleohtu. Hoolitsege selle eest, et teil oleksid kaeparast talekustusvahendid. Arge kasutage seadet ilma sādemepuüdjata voi katkise sādemepuüdjaga, kui teie piirkonnas on sādemepuüdjia kasutamine kohustuslik.

Löikeseade

Kaesolev peatukk rägib öige lõikeseadme valimisest ja selle hooldamisest, et:

Vahendada tagasiviskumise ohtu.
Vahendage ketipurunemise ja maha tulemise ohtu.
- Tagage optimaalne lõikevoïme.
- Pikendada lõikeseadme eluiga.
Hoidke arla liigset mura.

Uldised eeskirjad

• Kasuta ainult seadme totja soovitatuid lõikeseadmeid! Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised naitajad.
  Kanna hoot, et keti hambad oleks korralikult teritatud! Järgi meie eeskirju ja kasuta sooavitud teritusmalli. Vigastud vöi valesti teritatud kett suurrendab önnetuse ohtu.
• Hoidke öiget lõikesügavust! Järgige meie juhiseid ja tagage öige sugavusmöö (lõikesügavirus), kasutades vastav mali. Liiga suur lõikesügavirus suurendab tagasilögi ohtu.
  Kanna hoot, et kett oleks korralikult pingutatud! Kui kett on liiga lotv, on oht, et see tulej juhtplaadilt maha. Liiga lotv kett pohjustab juhtplaadi, keti ja veotahiku kulumist.
  Kanna hoot, et lokesade oleks korralikult märitud ja hoothadut! Halvasti märitud kett puruneb kergemini ja tekitab suuremat juhtplaadi, keti ja veotähiku kulmist.

Löikeosa, mis vähendab tagasilööki.

ETTEVAATUST! Tagasilögi ohtu suurendab see, kui kasutatakse koos sellist saelatti ja saektti, mis kokku ei sobi. Kasutage ainut selliseid saelattide ja kettide kombinatsioone, mida meie soovitame ja järgige kasutusjuhendeid. Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised naitajad.

Tagasiviskumist saab āra hoida ainult nii, et hoida juhtplaadi ohusektorit teisi esemeid riivamast.

Tagasiviskumisi on vöimalik vähendada, kasutades "sisseehitud" tagasiviskumiskaitsegä lõikeseadet ja hoolitsedes selle eest, et kett oleks Hästi teritatud ning hoolatud.

Juhtplaat

Mida väiksem on saelati tipu raadius, seda suurem on tagasilögi oht.

Saekett

Saekett koosneb paljudest lulidest; saadaval on standardluid ja tagasiviskumist vahendavad luid.

TAHTIS! Ukski saecket ei hoia ara tagasilooki.

ETTEVAATUST! lgasugune kokkupuude liikuva saketiga voib tekitada tõsise kahjustuse.

Moned terminid juhtplaadi ja keti kirjeldamiseks

Et liokeosa turvadetailid tādaksid oma ülesannet, tuleb kulunud ja kahjustustega saelatt/saekett vahetada Jonsered poolt soovitatud saeketi ja saelatiga. Vaake duhiseid osast Tehnilised naitajad, kus on andmed meie soovitatud saeuttide ja saelattide kombinatsionide kohta.

Juhtplaat

• Pikkus (tollides/cm)
• Hammaste arv juhtplaadi otsatahikul (T).
  Keti samm (=pitch) (tollides). Veolülide vahe peab sobima juhtplaadi otsatāhiku ja veotāhiku hammastega.
• Veolülide arv. Veolülide arvu määravad juhtplaadi pikkus, keti sama ja hammaste arv juhtplaadi otsatähikul.
• Juhtplaadi soone laius (tollides/mm). Juhtplaadi soon peab sobima kokku keti veolüle laiusega.
• Saeketi olitamisauk ja pingutusauk. Juhtpaat peab sobima kokku kettsa konstruktsooniga.

Saekett

Saeketi samm (=) pitch) (tollides)
Veolulide laius (mm/tollides)
Veolulide ary

Saeketi liokesugavuse reguleerimine ja keti teritamine.

ETTEVAATUST! Kandke ketiga toötades alati kaitsekindaid, et kaitsta omä kasi vigastuste eest!

Uldised napunaïted saehammaste teritamise kohta

• Arge kasutage saagimiseks teritamata saeketti. Kui te peate saagimisel surmaa saagi puusse ja saagimisel tekib peenike saepuru, on see mark sellest, et kett on nuri. Kui saeckett on vaga nuri, ei tekü üldse saepuru. Puu laheb siis saagimisel peeneks tolmuks.
• Hästi teritatud saekesti lheb saagimisel ispu sisse ja saepuru koosne sburtest pikergustest tukkident.
  Saeketi liokavateks osadecks on saelulid, mis koosneval saehambast (A) ja kontsast (B). Nende korguse vahe maarab saetee sugvase. (7)

Saeketi teritarnisel tuleb jalgida nelja mootu.

1 Teritusnurk
2 Liokenurk
3Vili asend
4 Umarvilli labimoo

Ilma abivahendita on vaga raske saeketti korralikult teritada. Sellepärast me soovitame teil kasutada teritusmalli.

Teritusmalli järgi teritades tagate optimaalse liokevoime ja tagasilögi norgendamise.

Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised naitajad, kus on toodud andmed kettsae kettide teritamise kohta.

ETTEVAATUST! Teritamise juhiste mittejärgimine suurendab tunduvalt tagasilögi ohtu.

Löikehammaste teritamine

Saehammaste teritamiseks on vaja umarvili ja teritusmalli. Vaadake peatukki Tehnilised naitajad, kus on toodud juhised umarvili ja teritusmalli valikuks vastavalt saeketile.

• Kontrolli, kas saetakt on ðigesti pingutatud. Lötvä ketti on raske ðigesti teritada.
  Löikehambaid terita alati seestpoolt. Vili tagasitombamisel vahenda survet. Terita esiteks kok hambad sae uhel poole, siis keera kettsaag ringi ja terita hambad teisel poole.
• Villi koki hambad ühepikkuseks. Kui liokehamba pikkus on ainult 4 mm (0,16"), on kett kulunud ja see tuleb asendada uegae. (8)

Löikesügavuse reguleerimise üldpohimötted.

Saehamba teritamine vahendab loikesugavust (sugavusmotu). Parina loikevoime saavutamiseks peab kontsa oigele korgusele vilima. Vaake duhiseid peatukist Tehnilsed naitajad, suk on toodud andmed loikesugavuse kohta vastaivt konkreetse saaketie.

ETTEVAATUST! Liiga suure Iloikesugavuse korral suureneb tagasilogi oht.

Löikesugavuse seadistamine.

• Selleks et seadistada lõikesugavust, peavad olema enne saehambad teritatud. Soovitame lõikesugavust seadistada iga kolmanda teritamise järel. Tahelepanu! Seda soovitust saab rakendada siis, kui saehambad pole liiga modalaks viilitud.
  Löikesugavuse seadistamiseks laheb vaja lamevili ja lõikesugavuse seadistamise malli. Soovitame kasutada sugavusmõodu seadistamiseks vastavat teritusmalli, Sellega tagatakse ùige sugavusmõõt ja kontsa nurk.
• Pange teritusmall saaketile. Teritusmalli kasutusjuhised on ka pakendil. Teritusmallist volja ulatuva kontsa vilimiseks kasutage lamevili. Sugavsmoot on oige siis, kui teil villi likkamisel üle teritusmalli e teki takistust.

Keti pingutamine

ETTEVAATUST! Lötv kett vöib
juhtplaadilt maha tulla ja tekitada raskeid
vöi isegi eluohtlikke vigastusi.

ETTEVAATUST! Kasuta alati
heakskiidetud kaitsekindaid. Ka liikumatu
kett vob kokkupuutel tekitada
kahjustuse nii seadme kasutajale kui
teistele inimstele, kes selle vastu
puutuvad.

Mida rohjem ketti kasutada, seda pikemaks see venib. Selleparast on tahtis loikeosa korraparaselt reguleerida.

Kontrolli ketipinget iga kord, kui lisad kutust. TAHELEPANUI Uus saag vajab sisetotamist ja sel ajal tuleb ketipinget thedarni kontrollida.

Pinguta ketti nii palju kui vöirimalik, aga nii, et seda saaks hölpsasti käsitsi ringi vedada. (9)

Keera lahti juhtplaadil asuv sidurikaitse ja ketipiduri kinnituskruvid. Keeramiseks kasuta kombivotit. Kinnita kruidu estui kasiitsi. (10)
- Tosta juhtplaadi otsa ja pingutula ketti kombivötmega, kerates ketepingutuskruvi. Pingutula ketti, et see enam juhtplaadi alumisel kujelj lödvalt e ri ipuks. (11)
- Kinnita kombivöme abi luhtplaadi kinnituskruvid, tõstes samas luhtplaadi otsa ülespoole. Kontrolli, kas ketti on voimalik holspasti käsitsi ringi vedada ja kas see on tihedalü umber luhtplaadi. (12)

ETTEVAATUST! Puudulikult märitud lõikesede voib pohjustada keti purunemist je tekita daraskeid voi isegi eluhtlikke vigastusi.

Ketiöli

Ketioli peab ketile kleepuma ja*hasti voolama,olgu ilm kuum voi kulm.

Kettsea tootjatena oleme valjatoutanod optimaalse taimse päritoluga keitiöli, mis LODuses taieikult laguneb. Soovitame kasutada meie keitiöli, et pikendasa maksaalselt keti eluga

ja samas säasta keskkonda. Kui meie ketioli pole saadaval, soovitame tavalist ketioli.

Ara kasuta kunagi libitotanud o! See on kahjulik teile, seadmele j keskkonnale.

TAHTIS! Taimse ketioli kasutamisel tuleb pikemaajalisel sailitamisel saesett maha votta ja puhastada saelati soon ja saesett. Saeketioli voib oksüdeeruda, kett minna jäigaks taḥik kinni jiāda.

Ketioli lisamine

Köikidel meie kettsaagidel on automaatne kettiolitusssteem. Teatud mudelitel on lisaks veel reguleeritav ketimärimine.
Kütusepaak ja ketiölipaak on selliste mõötudega, et kütus saab otsa enne ketiöli.

See kehtib muidugi sel juhul, kui kasutada oiget ketioli (kui kasutada liiga voalavat ja kerget ketioli, vobi ketiolipaak saada enne tuhjaks),jargida meie juhiseid karburaatori seadistamiseks (liiga laha segu kasutamisel jatkub kutust kauem kui ketioli)ja loikeosa kohta (pika saelati korral kulub rohkem ketioli.

Kontrolli keti märimist

• Kontrolli keti märämist iga kord, kui lisad kutust. Vaadake juhiseid peatükist Saelati tāhiku märämine.

Suuna juhtplaat umbes 20 cm (8 tolli) kauguselt heleda pinna suunas ja lase ketti joosta minut aega kolmveerandgaasa. Pinnale peab jäama selgelt nähvat öljäg.

• Vaata järele, ka: juhtplaadi ölikanalis pole mingeid takistusi. Puhasta vajaduse korral.
• Kontrolli, et soon juhtplaadi küljel oleks puhas. Puhasta vajaduse korral.
  Kontrolli, ka juteplaadi otsatahik pooreleb vabalt ja kas maardeauk otsas ei ole blokeeritud. Puhasta ja maari vajaduse korral.

Kui keti märdesüsteem peale seda ikka ei töta ùogesti, vōta ühendust hooldustökojaga.

Keti veotähik

Siduritrummel on varustatud kannus-veorattaga (ketiveoratas trumlile kinni joodetud).

Kontrolli korraparaselt veotahiku kulumist. Vaheta veotahik valja, kui see on liiga kulunud. Vaheta veotahikut iga kord, kui vahetad saeketti.

Kontrolli liokeseadme kulumist

Kontrolli iga paev saeketti:

• ketil on silmaga nāhtavaid pragusid neetides vōl lūlides.
• saekett on jaik.
• needid voi lulid on vaga kulunud.

Saeketti ei saa enam kasutada, kui ilmneb mingi allpool nimetatud tunnus:

Vordle ketti ue ketiga, et märata, kuivord kulunud see on.

Kui liokehammaste pikkus on ainult 4 mm, tuleb kett uuega asendada.

Juhtplaat

Kontrolli tuleb teostada korraparaselt:

• Kontrolli, ega juhtplaadi aär pole kare. Vajadusel eemalda karedus viliga. (13A)
• Kontrolli, ega juhtplaadi soon pole väga kulunud.
  Vajadusel asenda juhtplaat uega. (13B)
• Kontrolli,ega juhtplaadi ots pole ebauhtlaselt voi vaga kulunud. Kui juhtplaadi uks kulg kulub oonsaks, on tootatud liiga lóva ketiga.
• Et juhtplaadi eluiga pikendada, peab seda iga päev põrama.

ETTEVAATUST! Suurem osa onnetustest juhtub seetottu, et kettsae kett riivab operatorit.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Islikk ohutusvarustus.

Ara vota ette tdd, millega toime tulemises sa pole kindel. Juhised on toodud alajaotuses Islikohutusvarustus, Kuidas vaittida tagasiviskumist, Liokesade ja Uldised tooeeskirjad.

Väldi olukordi, kus vöib tekkida
tagasiviskumine. Juhised on toodud
alajootes Seadme ohutusvarustus.

Kasuta soovitud ohutusvarustust ja kontrolli, et see toimiks. Juhised toodud alajaotuses Uldised tooeeskirjad.

Kontrolli, kas koik kettsae ohutusseedmed tootavad. Juised on toodud alajaotuses Üldsed toeesskirjad ja Üldised ohutuseeskirjad.

Juhtplaadi ja keti paigaldamine

ETTEVAATUST! Kontrolli ja/voi hooldust tuleb teha välja lilitatud mootoriga. Seiskamisliti läheb isle läteasendisse. Et valtida seadme tahtmatut käivitamist, tuleb monteerimistööde, remondi ja hoolduse ajaks votta sūtékūnlaït sūtepea.

Kandke ketiga toötades alati kaitsekindaid, et kaitsta omä kasi vigastuste eest!

Kontrolli, et ketipidur ei oleks väljalūlitatud asendis; selleks liiguta turvakä Epidet esikä epideme suunas.

Keera kinnitusmutrid lahti ja eemalda siduri kate (ketipidur). Eemalda trantspordikaitse.(A) (15)

Paigalda juhtplaat juhtplaadi poltidele. Lukka juhtplaat tagumisse asendisse. Pane kett veotähikule ja juhtplaadi soonde. Alusta juhtplaadi ülemisest poolest. (17)

Kontrolli, kasloikelulide terad on juhtplaadi ülemisel poolel ettepoole suunatud.

Paigaldage sidurkaas (ketipidur) ja asetage keti reguleerimistihyt latil olevasse avasse. Kontrollige, et keti veolulid oleksid korrektseit veorattale paigutunud ning et kett asaks korrektseit latil olevas soones. Kinnitage lati mutrid sormedega. (17)

Keti pingutamiseks keera pingutuskruvi kombivotme abil paripäeva. Ketti tuleb pingutada, kuni see ei ole juhtplaadi alumisel poolel lótv. Vaadake juhiseid peatükist Saeketi pingutamine. (18)

Kett on korrektset pingutatud, kui see ei ole juhtplaadi alumisel poolel lottv ja on kaega kergelt ringivetav. Keera kinnitusmutrid kombivotmega kinni, samaaegselt juhtplaati uleval hoides. (19)

Uue keti puhul tuleb ketipingsust tihti kontrollida. kuni kett on sisse tootatud. Kontrolli ketti reegliparaselt. Oigesti pingutatud kett tagab head loikeomadused ja pikendab keti eluiga. (19)

Pange tāhe! Seadmel on kahetaktimootor ja see vajab toṭṭamiseks bensini ning kahetaktiōi segu. ōige vahékorra saamiseks tuleb hoolkalt märata ölikogus bensini segamiseks. Väikeste kutusekoguste segamisel vóvád ka väikesed eksmused ölikoguse osas mòjutada segu koosseisu oluliselt.

ETTEVAATUST! Hoolitse, et segamise ajal oleks ventilatsoon hea.

Bensiin

• Kasuta kvaliteet set plii- voi pliivaba bensiini.
• Madalaim soovituslik oktaanary RON on 90. Kui mootoris kasutada bensiini 90 madalarna oktaanarvuga, vöib see üle kuumeneda. Mootori temperatuuri tóus suurendab laagrite koormust, mis vöib pöhjustada mootoris raskeid kahjustusi.
  Pidevalt suurtel pooretel tootades (nt. laasimisel) on soovitav kasutada korgema oktaanarvuga bensiini.

Sissettoötamine

Esimese 10 tootunnil tuleb valtida suurel pörlemiskiirusel tootamist pikema aja jooksul.

Kahetaktiöli

• Parima tulumse saavutamiseks kasutage JONSERED kahetaktioli, mis on spetsiaalselt meie okhjahutusega kahetaktimoorite jaaks valmistusat.
• Arge kasutage mingil juhul vesijahutusega kahetaktimootorite jaoks toodetud oli, mille voorkeelne nimetus on outboardoill (luhend TCW).
• Ārakasuta kunagi neljatakilise mootori olisid.
• Madala kvaliteediga öli ja ka liiga rammus öli ja kutuse segu vöivad katalusaatorseadme tõd segada ja vahendada selle tõoga.

Segu koostis

1:50 (2%) JONSERED kahetaktioli.
1:33 (3%) teiste ölide korral, mis on öhkjahutusega kahetaktimootoritele, klassifseeritud JASO FB/ISO EGB jaoks.

Bensiini ja oli omavaheliseks segarniseks kasuta atati puhast nou, mis on ette nahtud bensiini jaoks.
- Esiteks vala nõusse pool segatavast bensiinist. Lisa kogu ölikogus. Sega (loksuta) küttesegu segarmini. Lisa ülejaanud bensiin.
- Sega (loksuta) küttesegu hoolikalt enne seadme kütusepaagi tāitmist.
- Ara sega rohjem kutust kui uheks kuuks vaja.

Kui seade jäb pikemaks ajaks seisma, tuleb kutusepaak tuhjendada ja puhaltada.

Ketiöli

• Määriniseks kasutatakse spetsiaalset öli (ketiöli), millel on hea nakuvus.
• Ara kasuta kunagi lābitöṭatud öli. See viib ölipumba, juhtplaadi ja keti vigastusteni.
  Tähtis on kasutada öiget ölisorti (sobiva viskoossusega), arvestades ilmastikuolusid.
• Ohutemperatuuril alla 0^ mutuvad möned olid raskesti voolavaks. See vöib pöhjustada olipumba ülekoormuse, millele järgneval olipumba oside rikked.
• Sobiva ketioli valimiseks pea nōu hooldustökojaga.

Tankimine

ETTEVAATUST! Järgnevalde
ettevaatusabinoud vähendavad
tulekahjuohtu:

Arge suitsetage kutuse lahedal ega pange sinna kuumi esemeid.

Seiska mootor ning lase sel enne tankimist mōni minut jahtuda.

Kütuse lisamisel ava kork ettevaatlikult,
et üllerhk saaks aeglaselt vaheneda.

Pärast kutuse lisamist pinguta korki hoolikalt.

Enne käivitamist vii seade alati tankimiskohast eemale.

Pühi paagikorgi umbrus puhtaks. Puhasta korraparaselt kütuse- ja ketidilpaaki. Kütusefilitr tuleb vahetada vahemalt kord aastas. Mustus paags tekitab mootori toös Häireid. Jalgi et kütus oleks korralikult segunenud, selleks loksuta iga kord enne kütusepaagi taitmist kütusetōud. Kütuse- ja ketidilpaagi mudan on omavahel sobitatud. Sellepārast taïda alati molemad paagid samaaegsalt.

ETTEVAATUST! Kütus ja selle aurud on
vaga tuleohtlikud je kahjulikud
sissehingamisel. Ole ettevaatlik
käsitsedes kütust ja ketiöli. Mötle tulej
ja plahvatusohu peale.

Ohutusnöuded kütuse käsitsemisel

• Arge kalla seadmesse kutust, kui mootor pole välja lūlitatud.
• Hoolitse selle eest, et kutuse segamisel (bensiin kahetaktiõliga) ja tankimisel oleks ventilatsoon hea.
• Enne käivitarnist vii seade vähemalt 3 meetri kaugusele kutuse lisamise paigast.
• Ārā kāivita seadet:

1 Kui sellele on sattunud kutust voi oli. Puhi seade kuiivaks ja lase ka bensiinijäkadel ara auruda.
2 Kui kutust on sattunud Su kehale voi riietele, vaheta riided. Pesu puhtaks kehaosad, kuhu on sattunud kutust. Pese vee ja seebiga.

3 Kui seadmest pihkub kutust. Kontrolli korraparaselt, et kutust ei lekiks kutusepaagi korgi vahelt voi volikust.

ETTEVAATUST! Arge kasutage seadet,
kui sellel onntaivaid kahjustusi
suiutekuni lkaitsel ja siuitejuhtmel. Voib
tekida säde ja pohjustada tulekhaju.

Transport ja houstamine

• Ara hoia kettsaagi ega kutust paigas, kus voib tekkida sādemeid voi lahtist tuld, nait. masinate, elektrimootorite, releede, lulitte, katelde jmt. seadmete laheduses.
• Hoia kutust selleks ettenähtud nõus.
  Kui kettsaag jäab pikemaks ajaks seisma voi seda transponditatakse, tuleb kutuse- ja olipaak tuhjaks teha. Palu lahimast bensiinjaamast abi soba paige leidmisel vana kutuse ja oili kasutusetk kovaldamiseks.
• Enne pikernaajalist hoiustamist tuleb seade korralikult puhaltada ja hooldada.
  Transportimisel voi sailitamisel peab lokeosal olem a transportimiskaitse, et kogemata miski ei puutuks terava keti vastu. Ka liikumatu kett voib kokkupuutel tekitada kahjustuse nii seadme kasutajale kui teistele imistele,kes selle vastu puutuvad.
• Kinnitage seade transportimise ajaks.

Tuhendage kutusepaak ja olipaak hiatus ohustatavas kohas. Hoidke kutust selleks ette nahtud paags kindlas kohas. Pange saelatile kaitse. Puhastage seade. Vaadake juhiseid peatukist Hoodduuskeeim.

Käivitamine ja seiskamine

ETTEVAATUST! Enne käivitamist tuleb meeles pidada järgmist:

Sae käivitamisel peab olema ketipidur sisse lulitatud, et pörleva ketiga käivitamisel onnetust ei juhtuks.

Ara käivita kettsaagi, millele pole
korralikul paigaldatud koki katheid,
saeketti voi -lehte. Sidur voib lahti tulla
ja pohjustada raskeid vigastusi.

Aseta seade kindlale pinnale. Jälg, et seisad kindlalt ja et kett ei saa millessegi haakuda.

Vaata, et toöpiirkonnas poleks võöraid isikuid.

Külm mootor

Käivitamine: Kettsekäivitamisel peab ketipidur olemasisse lulitudat. Ketipidur aktiveritakse tagasilögikaitse etteppoile kikkamise teel. (20)

1. Kütusepump: Vajuta korduvalt kutusepumba kummipöiele, et kutuks liigucks põide. Põis ei pea täiesti tãis saama. (23)
2. Ohuklapp: Tómmake sinine ohuklapi-/ahenduskpliluti táiesti valjia (positsoonile ŽUHKLAPP TÁIELIKULT VALJAS). Kui ohuklapp hoob on lopuni valjia tāmmatud, seadistatakse automaatseit òige kāivitusgaas. (21)

Käivitusgaas: Kornbineeritud öhuklapi/kaivitusgaasi asendi saavutad, kui törnbad kaivitusgaasiregulaatori kaivitusasendisse. (22)

Käivitamine

Vötke vasaku käega eesmisespidemest kinni. Hoidke kettsaagi maas, asetades parema jala labi tagumise pideme.

1. Tömake starteri pidet pirema käega ja tõmmake kaivitusnõör i aeglaselt, kuni tunnefte takistust (starter pörklink aktiveerub), ning tõmmake seejärel tugevalt ja kiirelt, kuni mooteris suttib tuli. Kaïvitusnõör ei tohi kerida käe ümber. (25)
   TÄHELEPANU! Ara törma käivitinoö rätes pikkuses valja,
   ara lase käviti käepidet lahti, kui see on väljatömmatud
   asendis. See vöib seadrmele vigastusi teiktada.
2. Lukka käivitusgaasiregulaator kohe pärast süute lūlitumist (kostub pahvatav heli) poole vörra sisse. (21)
3. Tömmake noori jouliselt edasi, kuni mooter käivitub. (26) Lase mootoril pool minutit soojeneda. seejärel pigsta tavalise tühkäigu saavutamiseks drossellulit.

Kuna pidurikett on jatkuvalt rakenduses, tuleb mootori kiirus esimesel oimalusel vabakigule seada, vajutades korra kiirelt ahenduskli pangi. See valdb siduri, siduritrumli ja pidurdisrimha asjatut kulumist.

Pange tähèle! Taastage ketipidur, liigutades tagasilögikaitset (märgistatud tekstiga "PULL BACK TO RESET") käepideme poole. Mootorsaag on nuud kasutusvalmis. (27)

Soe mootor

Kasutage sama protseduuri nagu kulma mootori käivitamisel, kuid ilma ohuklapilulittō huklapipositsoioni lükkamata. Seadke ahendusklapp stardisositioni — tammake sinine ohyuklapiluti valja ohykapi positsoioni ja lükake see seejärel sisse tagasi. (24)

ETTEVAATUST! Tervisele on ohtlik pikemat aega sisse hingata mooteriheitgaase, toluma ji pihustunud ketioli.

• Ara käivita kettsaagi, millele pole korralikult paigaldatud koiki katteid, sae Ketti vöi-lehte. Juhised on toodud Koostamist kätitlevas alajaotuses. Kui kettsaèle pole paigaldatud saelatti ja saeketti, vöib sidurisolm lahti tulla ja pohjustada tõsiseid kahjustusi. (28)
• Käivitamisel peab ketipidur olema töle rakendatud. Vaadake juhiseid peataukist Käivitamine ja seiskamine. Arge hoidke käivitamisel kettsaagi öhus. Selline käivitamisvis on vaga ohtlik, sest nii vöb kergesti kaotada kettsae üle kontrolli. (29)
• Ara kāivita seadet ruumis. Mootori heitgaasid vōivad olla tervisele kahjulikud.
• Enne kui käivitad seadet, tee kindlaks, et läheduses ei ole inimesi ega loomi, kellele see voiks ohtlikuks osutuda.
• Hoidke kettsaagi kindlalt mõlema kæga. Hoidke paremä kæga tagumisest kæpidemest ja vasema kæga esimesest kæpidemest. Nii peab hoidma kettsaagi sõltumata sellest, kas te olete vasakukäeline või paremäeline. Hoidke kindlalt põidlab ja sörmed Ümber kæpidemete. (30)

Seiskamine

Mootori peatamiseks vajutage stopp-nppu. (31)

Enne kasutamist tuleb alati: (32)

1 Kontrollida, et ketipidur tootab ega pole kahjustatud.
2 Kontrollida, et tagumise parema käepideme kaitse poleks kahjustatud.
3 Kontrollida, et gaasihoo vastiku lukustus tootab korralikult ega pole kahjustatud.
4 Kontrollige, kas seiskamisluliti on korras ja tootab*hasti.
5 Kontrollida, et kusagil käepidemetel poleks öli.
6 Kontrollida, et vibratsionisummutussüsteem tootab ega pole kahjustatud.
7 Kontrollida, et summuti on korralikult kinni ega pole kahjustatud.
8 Kontrollida, et koi kettsaes od an korralikult kinni ega pole kahjustatud voi puudu.
9 Kontrollida, et ketipidur on oma koha peal ega pole kahjustatud.
10 Kontrollige keti pingsust.

Uldised toeeskirjad

TAHTIS!

Käesolevas peatükis on pōhilised kettsaega tōtamise ohutuseeskirjad. Need eeskirjad ei asenda aga professionaalseid oskusi, mida annab väljaöpe, ega kogemusi. Kui olukord on sulle tundmatu, katkesta töo ja palu abi asjatundjalt. Pördu nǒu kusimiseks kettsaemùju, hooldustökoja vöi kogenud kettsae kasutaja poole. āra hakka töö tegema, kui sa tunned, et sul puuduvad selleksokused ja kogemused!

Enne kui kadad kettsaagi kasutama, pead teadma, mis on tagasiviskumine, kuidas see tekib ka kuidas seda ara hoida. Juhised on toodud alajaotuses Kuidas valdia tagasiviskumist.

Enne kui hakkad kettsaagi kasutama, pead teadma, mis vahe on juhtplaadi ülemise ja alumise ärega saagimisel. Vaadake juhsieid peatükist Meetmed tagasilögi valitimisej se Jadadme turvarustus.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus.

Pöhilised ohutuseeskirjad

1 Vaata ringi:
- Tee kindlaks, et too piirkonnas ei oleks inimesi, loomi ega midagi muud, mis voiks hairida sinu kontrolli seadme üle.
Ja tee kindlaks, et ülalmaintud ei saa sattuda sae toöpiirkonda ega saada vigastud Langevatest pudest.

TAHELEPANU! Järgi ülmainitud eeskirju, kuid āra kunagi kasuta kettsaqi olukorras, suk pole voimalik abi kutsuda.

2 Hoidu seadme kasutamisest halva ilmaga. Ara tota paksu udu, kova vihma, tuule voi pakase korral. Halva ilmaga totamine vasilab je sellega kaasneb muid ohte, nagu libre maapind, puu ootamatu langemissund jne.
3 Ole väga etteveaatlik, kui laasd peeneid oksi ja āra lõka võsa (palju peeneid oksi koraga). Peened oksad võivad haakuda sae Ketti je tekitada ohtlikne vigastusi.
4 Veendu, et sa seisad kindlalt ja saad vabalt astuda. Vaata, et laheduses eieoles tokkeid, nagu juuri, kive, oksi, krave jne., mis takstaksid sind juhul, kui peaksikole omen sunnitud kiiresti likuma. Ole eriti ettevaatlik maeukjel tootades.

5 Ole eriti ettevaatlik, kui Iokad pinge all olevaid puid. Pinge all olev puu vob algasendisse tagasi painduda. Kui seisad vales paigas voi teed sisselöike valese kohta, vob puu sind voi sedet tabada, nii et kaotad kontrolli seadme üle. See vob omakorda tekitada raskeid kehavigastusi.
6 Lülita mooter valja ja lukusta saekett ketipiduri abi, kui seadet on vaja teise kohta toimetada. Kanna ketttsaagi nii, et juhtplaat jä kett on suunatud tahapoole. Pikemal transportimisel peab juhtplaat olema kaiststud kaitsekattega.
7 Kui te panete kettsa maapinnale, peab ketipidur olematoolerakendatud ja teil tuleb sael ka slim peal hoida. Kuite teke pikemaa vaheja. lulitage motor valja.

ETTEVAATUST! Vahel takerduvad pilpad muhvi kattesse, mille totu kilub kett kinni. Puhastamise eel seisake alati mootor.

Uldised eeskirjad

1 Kui on teada, mis on tagasiviskumine ja kuidas see tekib, pole üllatus nii suur. Teadlikkus aitab ohtu vahendada. Harilkult on tagasiviskumine kullalt nork, aga monikord voib see olla vaga akiline ja jouline.
2 Hoia paremakäega alati tugevasti kettsa tagumisest käepedemest ja vasakuga esikäepedemest. Hoia sored kindlalt umber käepedemete. Hoia tuleb mõlema käega, hoolimata sellest, kas oled paremav-voi vasukäeline. Nii vaheneb tagasiviskumise oht ja suurenb sinu kontroll kettsa üle. Ara lase käepidemetest lahti!
3 Suurrem osa onnetusi seoses tagasiviskumisega jutub laismisel. Kanna hoolt, et sul oleks hea ja tasakaalustatud tooasend ja etes ei oleks midagi, millele voiksid komistada voi mis voiks tasakaalu hairida.

Kui tōtā Ḥātelepanematult, vōb juntplaadi ohusektor
rivata lāhedral olevat oksa, puud vōi muud eset ja tekib
tagasiviskumine.

Saetav puu peab olema kontrolli all. Kui te saete väikseid ja kergeid puutukke, vöivad need jäda saeketti kinni ja païskuda teie vastu. See vöib ka mitte ohtlikke kahjustusi tekitada, aga siksi ehematada ja te võite kaotada kontrolli sae üle. Årge saagige virma vövi oksi hunnikus, vötke nad eraldi ette. Saigie ainult uhte tüve vövi oksa korraga.

Vötke lahtisaetud tukid āra ja kontrollige, et teie toökoht oleks kogu aeg korras ja jalsealune kindel.

4 Ara kunagi sae ketsaega korgemalt kui olakorguselt ja ara loika juhtplaadi otsaga. Ara hoia kettsaagi kunagi ainultu hkega! (33)
5 Seisa kindla分红nal, ainut siis on sul kindel kontroll ketttsae üle. Ara kunagi totaeadmaga, kui sa peasid redel peal, oled puu otas voi kui sul pole kindlat jgealust. (34)
6 Sae alati taisgaasil, siis liigub kett kiiresti.
7 Ole väga ettevaatlik, kui likad juhtplaadi ülernise ärega. s.t. likad altpool. Siis toimub nn. lukkav likamine. Lukkaval likamisel likkab saeckett saagi tagasi operatori poole. Kui saeckett jäbb kinni, vöib kettsaag tagasi luua tele suunas.
8 Kui sui ei onnestu saeketi lukkavale joule vastu seista, voib kettsaag nii kauge taha likuda, et ainult juhtplaadi tagasivaskumise segctor jäab puuga kontakti, mille tulemuseks on tagasivskumine. (35)

Löikamist juhtplaadi alumise ärega, s.t ülaltpoolt
Löikamist, nimetatakse tombavaks lóikamiseks. Tömbaval

loikamisel tombab kettsaag ennast puu poole ja saag puhkab puul. Tombava loikamise ajal on sul parem kontroll nii kettssae kui ka tagasiviskumuse sektori üle.
9 Järgi teritamise ja hoodlamdee eesikjur. Kasuta ainult tootja poolt soovitatud juhtplaadi ja keti kombinatsioene. Juhised on toodud alajaustistes Lögkeseade ja Tehnilised andmed.

Pöhline lõikastehnika

ETTEVAATUST! Arge saagige nii, et te hoiate kettsaagi ainult he kaega. Uhe kaega hoides ei savuta te taielikku kontrlli kettse ai. Hoidke seadet alati kahe kaega ja kindlalt.

Uldised napunaited

Liokamisel anna alati taisgaasi!
Vahenda poorded tuhikagule peale iga liskamist (kui mootor kai taisporetet liiga kau ia koormuseta, mida tekitab saagimine, vobt a riki minna).
- Liokamine ülalt = Tombav loikamine.
- Löikamine alt = Lükkav löikamine.

Lükkav lõikamine suurendab tagasiviskumise ohtu. Juised on toodud alajaotuses Kuidas välṭida tagasiviskumist.

Oskussonad

Löikamine = Üldine nimetus puu labisaagimise kohta.

Laasimine = Langetatud puu kuljest okste loikamine.

Murdumine = Palk murdub enne, kui oled selle labi saaginud.

Viis tegurit, millele tuleb enne loikamist tahelepanu poorata:

1 Kanna hoot, et juhtplaat ei kiluks liokesoones kinni.
2 Kanna hoolt, et palk ei murduks.
3 Kanna hoolt, et kett ei puudutaks maad voi muud eset loikamise ajal ega ka peale labilokarnist.
4 Kontrolli, kas esineb tagasiviskumise ohtu.
5 Kas ilmaolud voi ümbritsev pinnastik voivad mojutada ohutust?

Keti kinnikiilumist ja palgi murdumist pohjustab palgi toetumisviis ja see, kas palk on pinge all voi mitte.

Peaeaugat alati on volmarid alkne probleme valida, ligates palki kahes jargus: altpool ja ulaltpool. Toeta palki nii, et kett ei kiluks kinni ja palk e murduks lokamise ajal.

TAHTIS! Kui kett kiilub kinni, lulita mootor valja! Ara proovi kettsaagi lahti tommata. See voib vigastada ketti, kui kettsaag järsku lahti päseb. Painuta loikesoon nait. murdraua abil lahti ja vabasta juhtplaat.

Järgnevas kirjeldatabse tegutsemist tavalisemates olukordades, mis vöivad ette tulla kettsaega toötamisel.

Laasimine

Jarnedaid oksi laasides tuleb toirmida samamoodi kui palki Iogates.

Löika keerulised oksad mitmes järgus.

Löikamine

ETTEVAATUST! Arge saagige puid, mis on virnas ega puid, mis on tihedalt ükkeiste vastas. Sellises töolukorras on tagasilök väga kerge jutuma ja see voib tekitada isegi eluohtliku vigastuse.

Kui teil on virnastud pudid vaja saagida, tuleb puud ukshaaval panna saepukile voi saagimisalusele ja siis saagida.

Korjake saetud tukid kohe orma tokohast ara. Kui need jävad jalgu, voib juhuslikult tekkida tagasilook ja te voite ka tasakaalu kaotada, kui te jalgealune pole korras.

Palk lamab maas. Ei esine erilist ohtu keti kinnikilumiseks ega palgi murdumisekts. Kuid kett voib puudutada maad parast palgi labliloikamist.

Löika palk läbi üllpools. Katsu välida, et kett puutuks maad palgi labilöikarnise lopul. Hoia täisgaasi, aga ole ettevaatlik. (36)

Kui palki on voimalik keerata, sae lahimbes 2/3 tuvest.

Keera palki ja loika ülejänud kolmandik teiselt poolt labi.

Palk toetub ühest onsast. Murdumise oht on suur.

Alusta lioikamist altpoolt (loika umbes 1/3 palgistabi).

Lopeta ülaltpoolt ligates, et liokesooned kohtuksid.

Palk on toetatud molemast onsast. Oht keti kinnikilumiseks on suur.

Alusta loikamist üaltpoolt (loika umbes 1/3 palgist labi).

Löpeta altpoolt lõigates, nii et lõikesooned kohtuvad.

Langetamistehnika

TAHTIS! Et puud langetada, on vaja suuri kogemusi. Kui sul pole kettsaega tootamise kogemusi, ara langeta puid. Ara vota ette toed, millega toime tulekus sa pole kindel!

Ohutsoon

Ohutsoon langetatava puu ja kərvalseisja vahel on vahemalt 21/2 puu pikkust. Hoolitse selle eest, et enne langetamist ja langetamise ajal keegi ei viibiks ohutsoonis. (37)

Langetamissuund

Puu tuleb langetada järgnevaks lasirniseks ja tukeldamiseks maksiraalselt heas suunas. Ala, kuhu puu langeb, peab olema tootamiseks sobiv.

Kui oled otstusanud, mis suunas puu peab langema, pead arvesse votma ka puu loomulikku langemissunda.

Seda mojutavad mitu tegurit:

Kuhupoole on puu kaldu
- Kas puu on kover
Tuulesund
- Okste paiknemine
Lumeraskus
- Takistused puu ümbruses: teised puud, ñuhjuhtmed, teed ja ehitised.
- Vaadake puu üle: kas puul pole kahjustusi vōi mādānikku, mis on puu langetamise seisukohait olulised, enne kui hakkate puud langetama.

Vöib juhtuda, et pead laskma puul langeda loomulikus
langesmissuunas, kuna on vāimatu vāi ohtlik sundida seda
soovitud suunas langema.

Veel uks vaga tahtis tegur, mis ei mojuta langetamissuunda,
paidin suru turvalusst, on vajadus kindlaks maarata, kas puol on
vigastatud voi surnud oksi, mis langetamisel voivad murdura
ja pahe kukkuda.

Köige tahtsam on, et puu ei langeks teisele puule otsa.
Kinnjäänud puu langetada on vaga ohtlik ning önnetusoht on suur. Juhised on toodud alajaotuses Halvasti langenud puu käsitsmine.

TAHTIS! Ohtlike langetamiste korral peab körvaklapid körvadelt eemaldama kohe pärast saagimist, et hääled ja hoiattussignaalid oleksid kuuldavad.

Tüve laasimine ja pääsetee kindlustamine

Laasige puult kuni ola korguseni kok sadsat. Tootage sununa ulalt allapoole jnii, et puutuvi jaaks teie ja sae vahele.

Eemalda puu all kasvav vosa ja veendu, et kivid, oksad, augud jne. ei tokesta sinu paaseteed. Paasetee peab olema kavandatava langetamissuuna suhtes umbes 135-kaadise nurga all. (38)

1 Ohupiirkond
2 Taganemistee
3 Langetamissuund

Langetamine

ETTEVAATUST! Kui sul puudub vastav valjaöpe, ára langeta puid, mille labimöt ületab juhtplaadi pikkuse!

Langetamine toimub kolme lioikega. Koigepealt tuleb teha langetussalk, mis koosneb ulemisest ja alumisest sisselookest; lopuks tuleb teha langetav sisselooige. Kui need loiked on tehtud oigesse kohta, on voimalik langemist suunata vaga tapselt.

Langetussalk

Langetussäku tuleb alustada ülemise sisselöike tegemisega. Seisa parental pool puud ja lioka kaldu allapoole.

Pärast seda tuleb teha alumine sisselöige, nii et see lopeks samas kohas, kus ülemine sisselöige. (39)

Langetussuunda määrav salk peab ulatuma tüvesse 1/4 labimöodu vörra. Nurk ülemise ja alumise sisselöike vahel peab olema 45 kraadi.

Kohta, kus sisselökded kohtuvad, nimetatakase langetussalgu jooneks. See peab olema täesti horisontaalne ning valitud langemissuuna suhte taïnsnurga (90^) all. (40)

Langetav sisselöige

Langetav sisselöige tuleb teha puu teisele poolele ja see peab olema täesti horizontalne. Seisa vasakul pool pud ja lōika juhtplaadi alumise ærega.

Tee langetav sisselöige umbes 3-5 cm (1,5-2 tolli) langetussalgu horisontaalöikest körgemale.

Toeta koeretugi (kui see on paigaladut) pideriba taha. Suru taïsgaasaiga saa aegäslaset tüvses. Jälgi, kas puu ei hakka liikuma soovitud langetamissunast erinevas suunas. Suru

Lopeta langetav sisselöige paralleleelt langetussägu joonega, nii et vahemaa nende vahel on vahemalt 1/10TÜve labimöddust.TÜve lübiloikamata osa nimetatakse pideribaks.

Pideriba toimib nagu uksehing, mis kontrollib puu langemissuunda. (42)

Kui pideriba on liiga kitsas ning langetav sisselöige voi langetussalgu sunda märarad sisselöiked ei ole tehtud öigesse kohta, ei ole üldse voimalik puu langemissunta kontrollida.

Kui langetussalk ja langetav sisselöige on tehtud, hakkab puu ormaenda raskuse all langema. Vajaduse korral kasuta langetuskili voi -rauda.

Soovitame kasutada saagi, millet on puu labimodust pikem saelatt, et te saaksite nii langetamisloke kui suunava loke teha uhelt poalt saagirmisega, nn. lihtsaagimisega. Vaadake juhiseid peatukist Tehnilised naitajad, kus on toodud andmed, milliseid saelatte saab teatud mudelite puhul kasutada.

Leidub voimalusi ka selliste puude langetamiseks, mille tue labimooi on suurrei kui juhtplaadi pikkus. Sellega kasneb siiski palju suurrem tagasivskumise oht, seet juhtplaadi ohusektor vioib sattuda kergesti puaga kontakti.

Halvasti langenud puu käsitsemine

"Kinnijänud" puu vabastamine

Kinnijäänud puud langetada on väga ohtlik ning önetusoht on suur.

Arge pudke saagimisega alla saada teisele puule langenud puud.

Arge tootage ohtlikus piirkonnas, kus on maapinnale langemata kinnijänud puid.

Kindlaim moodus on kasutada vintsi.

• Traktorile monteeritud vints
  Kaasaskantavints

Ettevalmistused: Hinda, kuhupoole puu voi oks liigub, kui see paaseb pingest, ning kus asub selle loomulik murdumiskoht (s.t. see koht, kus puu voi oks murdub, kui seda veel rohkem painutada).

Otsusta, missugune on kõige kindlam moodus pinget kõrvaldada ja kas saad seda teha ohutult. Rasketes olukordades on ainus ohutu moodus kettsaag āra panna ja kasutada vintsi.

Uldised napunaited:

Seisa nii, et puu voi oks ei tabaks sind, kui see pinge alt vabaneb.

Tee sisselöikeid murdumispunktis voi selle laheduses. Tee üks voi mitu sisselöiget nii sugavalt, kui vaja pinge vahendamises ja tüve voi oksa murdumiseks murdumispunktis.

Ara loka kunagi otse labi pinge all olevat puud voi oksa!

Kui teil tuleb saagida labi puutve voi oksa, tehke kaks-kolm lioget 3 cm vahedega 3-5 cm sugavuseni.

Jätkake saagimist, et oks voi tuvi vabaneks pingest.

Saagige puud voi oksa teiselt poolt, kui pinge on vabanenud.

Tagasiviskumise valtimine

ETTEVAATUST! Tagasiviskumine voib
olla vägā ootamatu ja jōuline; operatori
poole voib liūa kettsaag, juhtplaat vōi
kett. Kui kett sel momendil jookseb,
voivad tagajäreks olla rasked vōi isgi
eluohtlikud vigastused. Seetōttu on vāga
tahtis, et teaksid, millest
tagasiviskumine tekib ja kuidas seda
välida ettevaatlikkuse ja öigete
töövōtetega.

Mis on tagasiviskumine?

Tagasiviskumine on kettsae kiire reaktsoon, mis tekib siis, kui juhtplaadi otsa ülemine veerand ehk ohusektor riivab mingit eset ja selle peale saag tagasi loob. (43)

Tagasiviskumine on alati juhtplaadi sihis. Enamasti viskub kettsaag juhtplaada üles voi tahapoole, kasutaja suunas. Monikord voib ette tulla tagasiviskumist ka teistes suundanes, soltuvalt sellest, kuidas paikneb kettsaag, kuiSELL cheusekctor eset riivab.

Tagasiviskumine tekib ainult siis, kui juhtplaadi
tagasiviskumise ohusektor riivab eset. (44)

Laasimine

ETTEVAATUST! Suorem osa onnetustest
tagasiloggiga juhtub puude lasimisel.
Arge kasutage saagimiseks
tagasiloggisektorit. Olge ettevaatlik,
arige laske saelati otsa puutuda vastu
tüve, oksi voi muid esemeid. Eriti
ettevaatlik tuleb ola akstega, mis on
pinge all. Oks vob teie vastu paskuda,
kui see pingest vabaneb ja tekitada
tõsise kahjustuse.

Veendu, et saa sad kindlalt seista ja takistamatult toed teha! Tootades.SEISA vasakul pool tue.Hoia kettsaagi keha lahedal, et sul oleks sae üle maksimaalse konroll. Kui on voimalik, lase kettsael toetuda puutüvele.

Hoia alati kettsaagi enda suhtes teisel pool tuve.

Palgi tukeldamine

Juhised on toodud alajaotuses Pōhiline lōikamistehnika.

Uldised napunaited

Seadme kasutaja voib teha ainult selliseid hoodamdis- ja korastustoid, mida on kirjeldatud kaesolevas kasusujuhendis. Keerukamate toede tegemiseks tuleb poorduda volitatud tokoja poole.

Karburaatori seadistamine

Sinu Jonseredi toode on konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et ta eraldab vahe kahjulikeheitgaase.

Töö

Karburaator juhib labi gaasiregulaatori mootori poordeid. Karburaatoris seguneb kutus ohuga.Ohu ja kutuse segu koostist saab reguleerida. Et kasutara aradse maksimaalset voimsust, peab seadistus olema tapne.
T-kruvi regulaeir gaasihoovastiku asendit tuhikäigul. Keera T-kruvi päräeva, et tuhikäigul oleks körgem poörete arj va vastupaëva, et poörete ar olekse väsksem.

Algseadistus ja sissetöötamine

Katsetamisel tehases tehkse karburaatori algseadistus. Peenseadistust teeb vastava valjaoppe sanud imene.

Soovit. tuhikaigu poretearv: Vt. ptk. Tehnilised andmed.

Tuhikaigu Tpeenseadistus

Tuhikäku reguleeritakse kruvi T abil. Keera tuhikäigkruvi T paripäeva, kuni kett hakkab likuma. Keera parrast seda kruvi uesti tagasi, kuni kett jäab seisma. ōigesti seadistatud tuhikägu poorete puluh toötab mootor ühtlaselt igas asendis teatud poorete pires, enne kui kett hakkab likuma.

ETTEVAATUST! Kui ei ole voimalik
reguleerida tuhikäiku nii, et kett seisab,
pōrdu hoolduspunktvi. Āra kasuta
kettsaagi enne, kui see on òigesti
seadistatud voi parandatud.

Kettsae ohutusvarustuse kontroll, korrashoid ja hooldus

Pange tāhele! Seadme hoodamine ja parandamine nōuab vastavat vāljaöpet. Eriti oluline on see turvavarustse osas. Kui teie seadme kontrollimisel selgub, et mōni allpool nimetatud asjadest pole korras, tuleb seade via parandusse. Ulejaänud hooldus, mida kæsolevas kāsitsemisjuhendis pole kirjeldatud, tuleb jatta vastava valjaöppe saanud tehnikule (pōrdu muúja poole).

Enne parandamist voi hooldust lulitage moctor valja ja vo'tke lahti sutejuhe

Pühi āra saepuru, vaik ja saast, mis on kogunenud lintpidurile vōi sidurikkettale. Saast ja kulumine voivad halvendada piduri toimimist. (45)

Kontrolli regulaarselt, et pidurilint oleks kõige ðhemast kohast vahemalt 0,6 mm paks.

Kontrolli turvakaepidet

Kontrolli, et turvakäepidem ei oleks pragusid ega mud nahtavaid vigastusi.

Liiguta turvakaepidet edasi-tagasi,kontrollimaks,et see liigub vabalt ning et see on tugevalt kinnitatud sidurikaitse kulge. (46)

Kontrolli automaatpidurit

Hoidke väljulitatud mootoriga kettsaagi kännu voi muu kildtä pùsvia asja kohl. Laske lahti esimene kæpide ja laske kettsaag oma raskuse mòjul kännu khale rippu. poorates tagumise kæpideme Ümber.

Kui juhtplaat puudutab kändu, peab pidur toimima. (47)

Kontrollipidurilulitit

Kāivita kettsaag ja aseta see kindiale pinnale. Kanna hoot, et kett ei puudutaks maad vōi mingeid esereid. Vt. juhiseid alajaotuest Kāivitamine ja seiskamine.

Vota kettsaag kindlalt katte,haarates sormedega umber kaepidemete.

Anna taɪsgaasi ja aktiveeri ketipidur, surudes kaerandme vastu turvakaepidet. Åra lase esikäepidemest lahti. Kett peab kohe peatuma.

Gaasihoo vastiku sulphur

• Kontrolli, kas gaasihoo vastik sulgub tuhikagul, kui gaasihoo vastiku sulgur laheb omlahteasendisse.
  Vajuta gaasoovastiku sulgurit ja kontrolli, kas see laheb, kui lased ta lahti, tagasi algasendisse.
  Kontrolli, kas gaasoohovastik ja gaasoihovastiku sulphur liiguvad vabalt ja kas tagasitombevedrud tootavad korralkulkit.
  Käivita kettsaag ja anna taisgaasi. Lase gaasihoovastik lahti ja kontrolli, kas kett peatub täelikult. Kui kett pörleb sel ajal, kui gaasihoovastik on seatatuhäigule, pead kontrollima karburaatori tuhikäigu regulerimist.

Ketipüudja

Kontrolli, et ketipüudja ei oleks vigastatud ning et see oleks kindlalt kinnitatud kettsae korpusele.

Parema käe kaitse

Kontrolli, et parema käe kaitsel ei oleks pragusid ega muid nahtavaid vigastusi.

Vibratsionisummutussüsteem

Kontrolli korraparaselt, et amortiseerivad elemendid ei oleks pragunenud ega deformeerunud.

Kanna hoolt, et amortiseerivad elemendid oleks kindlalt kinnitatud mootori ja kaepidemete kulge.

Seiskamisluliti

Käivita mootor ja kontrolli, kas mootor seiskub, kui lükkad lülti seiskamisasendisse.

Summuti

Ara kasuta kunagi vigastatud summutiga seadet. Kontrolli korraparaselt. kas summuti on kindlalt seadme külge kinnitatud.

Tähelepanu: Sādemepüudja vörku (A) saab sellel masinal vahetada. (48) Asenda vigastatud vörk uega. Musta vörguga seade kuumene üle, mis vöib vigastada silindrit ja kolbi. Åra kunagi kasuta vigastatud summutiga sedet. Åra kasuta kunagi summutit, milnel puudub sādemepüudja vöi mille sādemepüidja on vigastatud.

Amatoörkasutajat ei ole vaja summutiti ji sädemepüddja vorku vahetada. Soovitame pärast 75-tunnist kasutamistlasta summutit vahetada autoriseeritud Jonsered esinduses.

Ohufilter

Puhasta ðhufiltrit korraparaselt tolmust ja mustusest, vältimaks:

Haireid karburaatori toos
Käivitamisraskusi
Vöimsuse vahenemist
Mootori osade asjatut kulumist
- Liigset kutusekulu.
- Ohuifilter (3) demonteeritakse parest seda, kui silindrikate, krvi (1) ja ohuiftiltri kate (2) on eemaldatud. Paigaldamisel jalgige, et ohuifilter sulguks ouhitihalt vastu filtrihoidjat. Raputage voi harjake filter puhtaks. (49)

Pöhlakumaks puhastamiseks pese öhifiltr seebilahuses.

Pikemat eaga kasutud ñhufitri e saa enam täesti puhtaks. Sellepärast tuleb see korraparaselt uega asendada. Vigastatud ñhufilter tuleb kohe välja vahetada.

JONSEREDI kettsa saab varustada eri laadi ohuifritega olenevalt to- ja ilmastikuoludst. Kusi nou omamuigiesindajalt.

Süutekuünlad

Sütekuünla toövöimet mõjtavad:

Valesti seadistatud karburaator.
Vale olisegu kutuses (liiga palju voi vale oii).
- Maerdunud ñhufilter.

Need tegurid tekitavad setteid suteukunla elektroodidel ja vovad pohjustada tooahaired ning kaivitusraskusi.

Väikese voimsuse, raske käivitamise vöi ebauftlase tühikäigu puhul kontrolli alati kõigepealt süutekūnalt, enne kui vötad ette teisi meetmeid. Puhasta must süutekūnal ja kontrolli samal ajal, kas elektroodide vahe on 0,5 mm. Vaheta süutekūnal pärast kuuaajalist kasutamist vöi vajaduse korral varem. (50)

Pange tāhele! Kasuta alati soovitud suütekūnla tūpil Vale sūtekūnal vōb vigastadol kobi vōi silindrit. Kontrolli. et kūnaldel oleks radiohärente kaitse.

Hooldusskeem

Alljärgnevas on toodud seadme hooldustööde nimekiri. Enamike toöde kohta on antud ka kirjeldus osas Hooldus.

Igapäevane hooldus (Iga 5-10 h)	Iganädalane hooldus (Iga 10-25 h)	Igakuine hooldus (Iga 25-40 h)
Puhasta seade väljastpoolt.	Kontrolli starterit, starterinöörì ja tagasitömbevedru.	Kontrollige ketipiduri pidurdusrihma, kassee pole kulunud. Kui kõige kulunumas kohas on järel vaid 0,6 mm, vahetage rihm.
Kontrolli, et gaasihooovastiku likuvad osad toimiksd ohutuseeskirjade kohaselt. (Gasoohovastikusulgur ja gaasihooovastik.)	Kontrolli, et vibratsionisummutajad ei oleks vigastatud.	Kontrolli, kas siduri osad - sidurikorv, -vedru ja -ketas - pole kulunud.
Puhasta ketipidur ja kontrolli selle ohutuseeskirjade kohast toimimist. Kontrolli, et ketipiüdja ei oleks vigastatud; asenda see vajaduse korral.	Vili maha karedus juhtplaadi külgedel.	Puhasta sūutekūnral. Kontrolli, et elektroodide vahe oleks 0,5 mm.
Keera iga päev juhtplaati ümber, et kolumine oleks mõlemit poolt ühtlane. Kontrolli, et märdeauk ei oleks ummistunud. Puhasta ketisoon. Määrjuhtplaadi otsatähikut, kui see on olemas.	Puhasta karburaator ja selle ümbrus.	Puhasta karburaatorit väljaspoolt.
Kontrolli, kas juhtplaat ja kett saavad kūllaldaselt öli.	Puhasta ×hufilter. Asenda vajaduse korral.	Kontrolli kütusefiltrit ja -voolikut. Vajadusel vaheta.
Kontrollige, kas saeketil pole nähtavaid pragusid neetides ja lūlides, kas needid ja lūlid pole liiga kulunud, kas saekett pole jäik. Vahetage, kui vaja.		Puhastage kütusepaak seest pärast salle tühjendamist.
Terita kett ja kontrolli selle pinget ja.SEISundit. Kontrolli, et keti veoratas ei oleks üeliigsett kulunud, asenda vajaduse korral.		Tühjendage Ólipaak ja puhistage seest.
Puhastage käiviti Úhusisseppäsuava.		Kontrolli kõik juhtmed ja Úhendused.
Kontrolli, et kruid ja mutrid oleksid korrailikult kinnitatud.
Kontrolli, kas seiskamislūliti toimib.
Kontrolli, et mootorist, kütusepaagist ja -voolikutest ei pihkuks kūtust.

Tehnilised andmed

	CS 2234	CS 2238
Mooter
Silindri maht, cm3	34	38
Käigu pikkus, mm	32	32
Pöörlemiskirus tühikäigul, p/min	3000	3000
Vöimsus, kW	1,5/9000	1,5/9000
Süütesüsteem
Süütekünlad	Champion RCJ 7Y	Champion RCJ 7Y
Elektroodide vahe, mm	0,5	0,5
Kütuse-/märämissüsteem
Bensiinipaagi maht, l	0,3	0,3
Ölipumba tootlikkus 8 500 p/min puhul, ml/min	7	7
Ölipaga maht, liitrit	0,19	0,19
Ölipumba tuüp	Automaatne	Automaatne
Kaal
Kettsae kaal juhtplaadita, ketita ning tühjade paakidega, kg	5,0	5,0
Mūraemission (vt. märkust 1)
Mūra vöimsustase, dBA	113	113
Mūra vöimsustase, garanteritud LwAdBA	118	118
Mūratase (vt. märkust 2)
Ekvivalentne mū röhutase kasutaja körvas, dBA	100,6	100,6
Ekvivalentsed vibratsionitisemed, a hveq (vt 3. märkust).
Esikäepide, m/s2	3,7	3,7
Tagumine käepide, m/s2	5,1	5,1
Kett/juhtplaat
Standardne juhtplaadi pikkus, tolli/cm	14/35, 16/40	14/35, 16/40
Soovitatud juhtplaadi pikkus, tolli/cm	14/35, 16/40	14/35, 16/40
Efektiivne lõikeppikkus, tollid/cm	13,5/34, 15,5/39	13,5/34, 15,5/39
Ketisamm, tolli/mm	3/8 / 9,52	3/8 / 9,52
Veolüli paksus, tolli/mm	0,050/1,3	0,050/1,3
Veoratta tüpp/hammaste arv	6	6
Ketikiirus maks. vöimsusel, m/s	20,0	20,0

Markus 1: ümbritsevasse keskonda leviva mura vöimsus (LWA), möddetud vastavalt EÜ direktivile 2000/14/EU.
2. markus: ISO 22868 järgi arvutatakse helirhutaseme ekvivalenti eri helirhutasemete kaalutud dunaamilise energia summana eri tötingimustel. Helirhutaseme ekvivalendi statistilisel tuüplevil on standardsent 1 dB (A) körvalekalle.
3. markus: ISO 22867 järgi arvutatakse ekvivalentne vibratsionitase vibratsionitasete kaalutd dunaamilise energia summana eri tötingimustel. Antud ekvivalentse vibratsionitiseme statistiline tüplevi (standardne kärvalekalle) on 1m / s^2

Juhtplaadi ja keti kombinatsioonid

Need saagimisseadmed on ette naitud Jonsered mudelitele CS 2234 ja CS 2238.

Juhtplaat				Saetakt
Pikkus, tollides	Ketisamm, tolli	Saetee laius, mm	Maksimaalne tähiku hammaste arv.	Tüüp	Pikkus, veolülid (tk)
14	3/8	1,3	7T	Jonsered H36	52
16	3/8		7T		56
18	3/8		7T		62

xx inch/mm	∅
H36	5/32"/4,5	60°	30°	0°	0,025"/0,65

EUKinnitus vastavusest

Käesolevaga kinnitab Husqvarna. SE-561 82 Huskvarna, Rootsi, tel. [phone], et Jonsered kettsaed CS 2234 ja CS 2238 alates 2009. aasta seerianumbritest (aastaarv ja sellelej jrgnev seerianumber on margitud selgelt mudeli etiketile) vastavad NOKOGU DIREKTIIVIS toodud noudmistele:

• 2006/42/EU (17. mai 2006. a), "mehanismide kohta"
• elektromagnetilise uhilduvuse direktiv 15. detsember 2004, 2004/108/EMU.
• müradirektiiv 8. maist 2000 2000/14/EG.

Teave mūra kohta on toodud peṭukis Tehnilised andmed. Järgitud on alljärgnevoid standardeid: EN ISO 12100-2:2003, CISPR 12:2001, EN ISO 11681-1:2004

Kontrolorgan: 0404, SMP Svensk Maskinprovning AB. Fyrisborgsgatan 3. SE-754 50 Rootsis Uppsalas on teostanud EU tübikontrolli vastavast masinadirektivi (2006/42/EU) artiklile 12, punkt 3b. EU-tübikinnitus vastavalt lisale IX kannab numbrit: 0404/09/2048.

SMP Svensk Maskinprovning AB. Fyrisborgsgatan 3, SE-754 50 Rootsis Uppsalas kinnitab lisaks eelnevale vastavust nóukogu 2000. aasta 8. mai müradirektiivi 2000/14/EU lisale V. Sertifikaatide numbr on: 26/161/003 - CS 2234, 26/161/004 - CS 2238.

Tarnitud kettsaag on identne EU tübikontrolli labinud seadmega.

Huskvarna, 29. detsetember 2009

R Ⅱ

Ronnie E. Goldman, Tehnika direktor. (Husqvarna AB volitatud esindaja ja tehnilise dokumentatsioni eest vastutaja).

Godajamais client!

Apsveicam jus ar izveli, igadajoties Jonsered izstradajum! Mēs esam parliecināti, ka jus ar gandarijum novertesiet mūsu produktu kvaliti un tehniskās iespjas. Jebkurs mūsu izstradajum pirkums nodrosina jums profesiónalu palidzibu, kad nepiecesams remonts un apkope. Ja preci jus nopérkat citur naku mūsu specializétos veikalos, uzziniét, kur atrodas tuvakā specializētā servisa darbnaica.