Fire places WT75 - Küte HARVIA - Tasuta kasutusjuhend

KASUTUSJUHEND Fire places WT75 HARVIA

ET Paigaldus- ja kasutusjuhis

КАМИНЫ / VALMISKAMINAD

Corona Corona Steel Sonata

КАМИН-СЕРДЦЕВИНЫ / KAMINASÜDAMED

Harvia 650 Harvia 550 Harvia 400

ПЛИТЫ-КАМИНЫ / PLIIDID

Põlemisõhu toomine 4

Harvia- kaminate ja pliitide kasutamine .... 4

Kütus 5

Kütmine 5

Tuha eemaldamine 6

Hooldus 6

Varuosad 6

Harvia-kaminate ja pliitide paigaldus 7

Suitsulõõr 7

Paigalduskoht 7

Lõõriliidese siirdamine peale või kõrvale ..... 8

Ühendamine laotud suitsulõõri 8

Harvia-kaminasüdame paigaldus 9

Soojatõkked ja ohutuskaugused 10

Tehnilised andmed 12

Önnitleme önnestunud ja usaldusväärsse Harviatoote valiku puhul. Enne kamina kasutuselevõtmist tutvu toodud juhistega ja säilita neid hoolsalt.

Öigel kasutamisel on kaminad pikaealised ja usaldusväärsed. Harvia-kaminad on nägusad, lihtsalt kasutatavad ja turvalised soojaallikad.

Kamina ehitus

Kõik Harvia-kaminad on kasutusmugavust ja ohutust tõstva kahekordse korpusega. Tulekolde ja väliskorpuse vahel ringlev õhk jahutab väliskorpust efektiivselt, samas soojeneb kaminas ringlev toaõhk.

Suured ja tugevad keraamiliste klaasidega uksed töstavad ohutust kamina kasutamisel ja vähendavad põlemise soojuskiirgust. Läbi klaaside lõõskav elav tuli annab romantilise tunde. Põlemist saab reguleerida tömbeavadega, uksed takistavad lisaks sädemete lendamist ruumi.

Kaminate kere ja väliskorpus on terasplaadist ja värvitud kuumuskindla värviga. Tulekolle on mudelist söltuvalt valmistatud kas vastupidavast valumalmist või tugevast terasplaadist, mille kaitseks on kasutatud tulekindlaid keraamilisi telliseid.

Kõigis Harvia-kaminates on disainitud tulekolle, kus tuli põleb laial alal ühtlaselt, soojendades kamina sisemust. Suitsugaasid juhitakse tänu tulekolde ülaosa disainile efektiivselt korstnalõõri. Tulekolde esiosa disainiga on välditud tukkide vajumine vastu uksi ja põlemiseks vajalik õhk juhitakse täpselt sütele.

Valumalmist restiga varustatud Harvia-kaminates on suur tuhakast, tänu millele lihtsustub üleliigse tuha eemaldamine tulekoldest.

NO SO KO SIS

Harvia-pliitides soojendab tulekolde ja väliskorpuse vahel ringlev öhk efektiivselt ruumi.

Tugevad ja eriti tihedad valumalmist uksed on varustatud püstsuuunas töötava pingutava lukustusseadmega.

Pliitide korpus on valmistatud terasplaadist ja väliskorpus värvitud või emaileeritud terasest. Tulekolle on mudelist sõltuvalt valmistatud kas vastupidavastvalumalmistvõitugevastterasplaadist, mille kaitseks on kasutatud tulekindlaid telliseid või valumalmist plaate (külgplaadid).

Pliitide suurepärane kütteefekt ja efektiivsed keeduplaadid põhinevad tulekolde ülaosa tehnilisele lahendusele – pikendatud leegitorule.

Põlemisõhu toomine

Teoreetiliselt vajatakse 1 kg puidu põlemiseks u. 3,7 m³ õhku. Praktiline õhuvajadus 1 kg puidu põlemiseks ustega kaminates on 7,5–10 m³ ja lahtistes kaminates 40–110 m³.

Põlemisõhk jaotatakse kaheks: primaarne õhk ja sekundaarne õhk. Primaarne õhk juhitakse põlemisprotsessi alaossa kas tulekolde alt või eest. Sekundaarne õhk juhitakse tulekolde ülaossa, et tagada gaaside lõplik põlemine.

Restiga varustatud Harvia-kaminates juhitakse primaarne öhk tulekoldesse resti alt läbi tuhakasti. Restita mudelites juhitakse primaarne öhk kanali kaudu tulekolde esiossa, otse sütele.

Primaarse ōhukoguse reguleerimiseks tömmatakse tuhakasti maksimaalselt 3 cm väljapoole. Restita kaminates toimub primaarse ōhu reguleerimine ustes või uste all paiknevate ōhupiludega.

Sekundaarne öhk juhitakse kaminate tulekoldesse ustes või uste all paiknevate reguleeritavate öhupilude kaudu. Pliitides ei ole sekundaarne öhk reguleeritav.

Harvia- kaminate ja pliitide kasutamine

Kodudes ja suvilates kasutamiseks möeldud valmiskaminate, kaminasüdamete ja pliitide valik võimaldab alati leida sobiva suuruse ja võimsusega lahenduse ruumist, stiilist ja kasutusotstarbest lähtuvalt.

Kasutusotstarbele vaatamata tuleb kaminate ja pliitide kasutamisel järgida antud eeskirju. Harvia-kaminate ja pliitide kütteefekt on eriti hea. Seetõttu tuleb antud ruumile alati valida sobiv kaminatüüp.

Liiga suur tuli kaminas või pliidis suurendab tarbetult tulekahjuriski ning kuumutab liigselt tulekolde konstruktsioone. Ülekuumenemine võib põhjustada tulekolde kuju ja väliskorpuse värvi muutumise.

Igal kütmisel kuumeneb ohtlikult kamina või pliid väliskorpus. Tuleb jälgida, et lapsed ei puudutaks kuuma tulekollet. Kamina või pliid peal ei tohi hoida esemeid. Keelatud on riiete kuivatamine kamina või pliid peal, kohal või lähedal.

Kamina või pliidä lähedal hoitava kütuse (puud ja brikett) või kütusehoidla seina temperatuur ei tohi tõusta üle +80 °C.

Ettulekolletöötakskorralikultjatõmbakshästi, peab olema tagatud piisav õhu juurdevool, eriti ruumides, kuhu on paigaldatud väljatõmbeventilaator.

Ära jäta kunagi põlevat tulekollet järelevalveta. Alati enne siibri sulgemist kontrolli, et tulekoldes ei oleks põlevaid tukke.

Kütus

Harvia-kaminates ja pliitides võib põletada puid (pikkus 20–30 cm), puu- ja turbabrikette, koos puudega ka kergelt põlevaid jäätmeid nagu paberija papijäätmed. Kütus peab olema kuiv.

Plastmasside, plastsisaldusega ning liimi- ja lahustisisaldusega jäätmete, samuti põlevate vedelike põletamine on keelatud.

Kütmine

Uue tulekolde kütmist alustatakse ettevaatlikult. Esimestel küttekordadel võib tulekolde värvitud pindadelt eralduda värvilõhna, mistõttu on vajalik ruumi õhutamine.

Varu kütuse süütamiseks peeneid pilpaid. Hea süütematerjal on ka ajalehepaber ja puukoor.

Varu esimeseks kaminatäieks väike kogus küttepuid. Lao halud riita risti (kaminas tulekolde tagaossa, pliidis keskele) ja aseta süütematerjal alumiste halgude vahele.

Ava siiber ja sulge tulekolde põlemisõhu reguleerimisavad. Süüta tuli. Kui puud põlevad, sulge tulekolde uksed ja ava primaarse õhu reguleerimisava.

Tömme vöib algul olla halb, lööri soojenedes tömme paraneb. Jälgi tuld ja reguleeri vajadusel primaarset öhukogust.

Kui esimene kaminatäis on peaaegu süteni põlenud, lisa koldesse puid 2–4 kaupa. Puid lisades sulge primaarse õhu reguleerimisavad ja ava ettevaatlikult tulekolde uks, kuna järsud õhuvoolude muutused tulekoldes võivad põhjustada suitsu sattumise ruumi.

Uksi avades ole ettevaatlik, sest uste käepidemed võivad olla ohtlikult kuumad.

Lisatavad puud paigutatakse sütele, pliitides tulekolde külje suunas ja kaminates tagaseina suunas, võimalikult kaugemale klaasustest.

Peale puude lisamist sulge tulekolde uksed ja

Kui puud on lõpuni põlenud ja tulekolde põhjas on söed, sulge sekundaarse õhu reguleerimisavad. Kui söed tumenevad ja pinnale tekib tuhk, keera tukke, et nad lõpuni põleksid. Kui tukid on lõpuni põlenud ja ei ole siniseid leeke, võid sulgeda siibri. Enneaegne siibri sulgemine põhjustab vingugaasi tekkeohu. Kui kasutad turbabriketti, arvesta, et selle põlemisaeg on puudega võrreldes ligi kaks korda pikem.

Peale esimesi soojenduskordi jälgida tuha kogunemist tulekolde põhja ja tuhakasti.

Restiga mudelites ei tohi tuhakastis olev tuhk ulatuda restini, mis võib viia resti ülekuumenemiseni ja kahjustumiseni. Restita mudelites võivad liigse tuha korral tukid vajuda vastu uksi.

Tuha eemaldamine

Soovitame tuha eemaldada enne iga kütmist. Hangi tuha jaoks metallist, soovitavalt jalaga nõu.

Eemaldatud tuhas võib olla hõõguvaid tukke, mistõttu ära hoia tuhanõud põlevate materjalide läheduses.

Hooldus

Harvia-kaminad ei vaja muud erilist hooldust peale regulaarse tuhaeemaldamise ja lõõri puhastamise.

Nõgi ja tahm tuleb eemaldada pliid keeduplaadi alakülje ribidelt võimalikult tihti näit. terasharjaga. Tahmaseid klaase võib puhastada näit. nõudepesuvahendiga.

Nõgi eemaldatakse klaasidelt küürimisvedelikuga. Peale pesemist loputa ja kuivata klaasid. Värvitud ja emailpindu võib puhastada niiske lapiga, kui tulekolle on jahtunud.

Kui avastad suitsulekkeid, kontrolli lõõriliidete ja tulekolde detailide hermeetilisust. Vajadusel tihenda ja pinguta liiteid.

Varuosad

Varuosi müüvad Harvia-toodete edasimüüjad.

Harvia-kaminate ja pliitide paigaldus

Tulekolle tuleb paigaldada võimalikult keskele, et saavutada ühtlane soojuse jaotus. Paigaldusel tuleb järgida ka tuleohutuseeskirju.

Tulekoldele varutakse piisavalt ruumi, vöttes lisaks tulekoldele arvesse ka ohutuskaugusi, kasutuse ja hoolduse nõudeid.

Tulekollet hooldav isik vajab tulekolde ees laiuse ja sügavuse suunas vähemalt meetri vörra ruumi. Eesti seaduste järgi peab kolde ees ohutuskaugus olema vähemalt 1250 mm. Vt. mudelite nõuded ohutuskaugustele osast "Tehnilised andmed".

Tähtsamaid tuleohutuse alaseid juhiseid annab kohalik tuletörjeinspektor.

Suitsulõõr

Tõmme sõltub korstnas oleva gaasi ja välisõhu tiheduste erinevusest la korstna kõrgusest. Mida kuumemad on korstnas liikuvad gaasid, seda suurem on välisõhu ja suitsugaaside tiheduste erinevus.

Tõmmet mõjutavad ka maastiku- ja ilmastikutin-gimused. Kui ehitus paikneb kõrge metsa või mäe kõrval, peab korsten olema kõrge. Madalrõhkkonna perioodil võib hea tõmbe saavutamine olla raske, sest tiheduste erinevus on väike.

Kui tulekolle vahetatakse või vanasse lahtisesse kaminasse paigaldatakse ustega kaminasüda, tuleb alati kontrollida suitsulõõri sobivust uue kaminaga.

Kui tulekolle viiakse üle muule kütusele (näit. ölikamin asendatakse tahkel kütusel töötava tulekoldega), tuleb suitsulööri sobivuse ja seisundi osas konsulteerida spetsialistiga.

Suitsulõõri nõepõlengutest, ka vanadest, tuleb informeerida kohalikku häirekeskust.

Paigalduskoht

Kamin ja pliit paigaldatakse mittepõlevast materjalist alusele või kaetakse alus mittepõleva materjaliga, näit. metallplaadiga.

Aluse kaitse peab tulekolde külgedelt vähemalt 100 mm, tagant vähemalt 50 mm ja eest 400 mm välja ulatuma.

Suitsugaaside eemaldamiseks kasutatakse Harvia teraskorstent või tellistest laotud vähemalt poolekivi (140 x 140 mm) suitsulõõri.

Kui kasutatakse Harvia teraskorstent võidakse kamin paigaldada kõige otstarbekamasse asukohta.

Täpsemad paigaldusjuhised leiad Harvia teraskorstna paigaldusjuhisest.

Valmislõõri paigaldamisel ja ohutuskauguste nõuete täitmisel järgi tootja antud juhiseid.

Lõõriliidese siirdamine peale või kõrvale

Harvia-valmiskamina võib ühendada suitsulõõri kas kamina pealt või tagant, Harvia-pliidikas pealt, tagant või külgedelt. Kaminad ja pliidid komplekteeritakse tehases tagantliitevalmidusega ja sirge lõõriliitetoruga.

Vajadusel vaheta enne lõõriühendust omavahel tulekolde taga olev lõõriliides ja peal või külgedel olev kattepaneel. Eemalda kattepaneel väliskorpusest kinnituse lõhkumise teel, mis önnestub kõige paremini näit. rauasae lehega. Järgnevalt eemalda kruvidega kinnitatud lõõriava peitev kaitsekaas ja tagaavas olev lõõriliides.

Kinnita lõõriliides kaminas peal, pliidis peal või küljel olevasse avasse. Kinnita kaitsekaas tagaavasse. Kontrolli, et kinnitused asetuksid oma kohale ja kruvid on korralikult kinni.

Tulekolde tagaava väliskorpuses olev auk tuleb sulgeda plekiga (u. 200 x 200 mm), kui tagaolev sein on põlevast materjalist.

Ühendamine laotud suitsulõõri

Mõõda lõõriühenduseks vajalik auk korstnajalga ja tee auk veidi suuremaks kui on lõõriliidesetoru. Lõõriliidesetoru tihendatakse lõpuks korstnajalas olevasse avasse näit. tulekindla mineraalvatiga. Sobiv tihenduspilu toru ümber on u. 1 cm.

Kinnita köigepealt lõõriliidesetoru tulekolde taga olevasse lõõriliidesemuhvi. Kontrolli liidesetoru kinnitumist, vajadusel löö toru kummihaamriga. Kontrolli ka liite tihedust.

Siirda tulekolle lõõriava kohale ja lükka seda lõõri suunas. Aseta liidesetoru ümber tulekindlat mineraalvatti ja lükka tulekolle oma kohale. Jäta u. 50 mm pilu korstnajala ja tulekolde tagaseina vahele.

Kontrolli lõõriliidese tihedust ja lisa vajadusel tulekindlat mineraalvatti.

Tähelepanu! Kui lõõriühendus lekib, halveneb tulekolde tömme ja suitsu võib sisse ajada.

Harvia-kaminasüdamed on ette nähtud vana lahtise kamina või kamina kütmisomaduste parandamiseks. Oluliselt mõjutab kütmisomadusi see, et kaminasüdames toimub põlemiseks vajaliku õhukoguse õige suunamine. Lahtise kaminaga võrreldes õhuvahetus läbi tulekolde väheneb.

Harvia-kaminasüdamed sobivad ka uute kaminate ehitamiseks, mil südame ümber laotakse soovitud kujuga kiviümbris.

Kui kaminasüda paigaldatakse vanasse lahtisesse kaminasse, tuleb kamina koldeava ja tulekolde sügavus sobitada kaminasüdame järgi.

Kui lahtise kamina koldeava on liiga suur, müüritakse ta sobivasse möõtu. Kui ava on liiga väike, eemalda vajalik kogus kive ja kujunda ava sobivaks.

Tulekolde põhi laotakse tasaseks. Paigaldusava soovitusmõõdud eri mudelitele vt. osast "Tehnilised andmed". Kontrolli, et vahetult suitsugaaside eemaldusava kohal ei oleks kivivooderdist või muid suitsugaaside suitsukanalisse pääsemist takistavaid esemeid.

Paigalda kaminasüda avasse selliselt, et saaksid lisada kaminasüdame külgedele ja peale jäävasse osasse tulekindlat mineraalvatti.

Lõpuks paigalda kaminasüdame peitekrae või peiteplaat, enne kui lükkad kaminasüdame müürimiseks oma kohale. Kontrolli kaminasüdame põhja tihedust alusel ja vajadusel lisa tulekindlat mineraalvatti ka põhja alla. Kaminasüda tuleb paigaldada loodis kõvale alusele ja seda ei tohi toestada mineraalvillaga. Eriti tuleb tähelepanu pöörata mudelite 550 ja 650 paigaldamisel, sest need võivad liikuda kaminasüdame ukse avamisel, kui kaminasüda on paigaldatud pehmele aluspinnale.

Kaminasüda tuleb ümberringi korralikult tihendada, et oleks võimalik tömbe suunamine täpselt läbi kaminasüdame tulekolde.

Siseministeeriumi päästeosakonna poolt avaldatud juhistes 22/701/86 tehastes toodetud tulekollete kohta, millistes kasutatakse tahket kütet, on määratletud tulekolde ohutuskaugused põlevatest konstruktsioonidest.

Soojatõkked ja ohutuskaugused

Määrustekohaseid ohutuskaugusi põlevate materjalideni võidakse vähendada pooleni ühekordse ja neljandikuni kahekordse soojatõkke kasutamisel.

Tutvu ka Harvia-küttekeha kaitseplaadiga. Küsi müüjalt tutvustus.

Ühekordne soojatõke võidakse valmistada vähemalt 7 mm paksusest mittepõlevast kiudarmeeritud tsementplaadist või vähemalt 1 mm paksusest metallplaadist. Kinnituspunkte peab konstruktsiooni tugevuse tagamiseks olema piisavalt palju.

Kahekordne soojatõke võidakse valmistada kahest ülalmainitud plaadist. Plaadid kinnitatakse taustpinnale ja vajadusel teineteise külge näit. kruvidega. Kaitstava pinna ja plaadi, samuti plaatide vahele jäetakse vähemalt 30 mm õhuvahе, kasutades selleks näit. torupukse. Tõke peab olema eemal ka põrandast ja laest.

Ühekordsele soojatökkele vastab vähemalt 55 mm kivimüür, mis on avatud servadega ja vähemalt 30 mm kaugusel kaitstavast pinnast. Kaitstavast pinnast vähemalt 30 mm kaugusel olev 110 mm müüritis vastab kahekordsele soojatökkele.

Температурная классификация поверхностиLiigitus pinnatemperatuuri järgi		Мин. расстояния безопасностиOhutuskaugus mm
Класс огача или его частиTulekonde või selle osa liigitus	Температура поверхности ^ Pinnatemperatuur ^	В сторонуHoris. suunas	НаверхÜlespoole	ВнизAllapoole
ТеплыйSoojapinnaline	макс./max80	50	150	—
ГорячийKuumapinnaline	макс./max80–140	150	250	50
ОбжигающийPõletavapinnal.	макс./max140–350	500^11	600^12	250
РаскалённыйHõõguvapinnal	макс./max350–600	1000^11	1200^13	1000^11